/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/01/12/295384t1hd422.jpg)
Keskkonnaminister Keit Pentus saatis ministeeriumitele kooskõlastamiseks välja eelnõu, mille järgi Võrtsjärve kaluritel tuleb edaspidi tasuda angerjamaimude asustamise eest vaid sellises mahus, kui nad ise välja püüavad.
Riik korrastab Võrtsjärve angerjamajandust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on Võrtsjärve kalurid pidanud kompenseerima asustamiskulud ka nende angerjate puhul, kes hiljem asustatavatest veekogudest välja rändavad, teatas ministeeriumi pressiesindaja.
«Teadlaste hinnangul suundub umbes 2/3 Võrtsjärve asustatud angerjatest läbi Läänemere Sargasso mere suunas, kus asuvad angerjate kudemisalad, seega on igati põhjendatud, et asustamise kulude katmises on oma osa Euroopa kalandusfondi vahenditel. Võrtsjärve kalurid püüavad asustatud angerjatest välja umbes kolmandiku, selle eest tuleb neil püügitasude kaudu maksta,» selgitas keskkonnaminister Keit Pentus.
2011. aastal panustab riik esimest korda angerjate asustamisse Euroopa kalandusfondi rahast. Sel aastal suunatakse kalandusfondist angerjate asustamisse 64 000 eurot. «Tähtis on seista selle eest, et ka 2014. aastal algaval Euroopa Liidu järgmisel rahastamisperioodil see võimalus Eestil säiliks,» lisas Keit Pentus.
«Pärast keskkonnaministeeriumi algatatud keskkonnatasude seaduse muudatuste vastu võtmist riigikogus maksavad kalurid järgmisel aastal püügiõiguse tasude kaudu angerjate asustamise eest 30 protsenti eelneval viiendast kuni kümnenda aastani riigi poolt angerjate asustamiseks tehtud kulutustest ehk kõikidel angerjate asustamise veekogudel on
kaluritepoolne panus järgmisel aastal sellisel juhul 37 143 eurot,» selgitas ministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Ain Soome Postimehele.
Hetkel kehtiva seaduse järgi oleks kalurite panus 123 811 eurot. Siin mõeldakse kõiki angerjate asustamise veekogusid kokku ehk Võrtsjärve, Saadjärve, Kaiavere järve, Kuremaa järve ja Vagula järve.