Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Riho Raave: kui kallis on lasteaiakoht Tartus tegelikult?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Riho Raave
Riho Raave Foto: Margus Ansu

Taas on tõusnud Tartu kalli lasteaiakohatasu teema ning tundub, et vajab põhjalikumat selgitust, miks lapsevanem peab lasteaiakoha eest maksma tänavu 70,5 eurot ja tuleval aastal 75 eurot.

Miks on Tartu lasteaedades just selline kohatasu, nagu on, kuhu raha läheb ja kui palju maksab lasteaedade ülalpidamine linnale tegelikult? Kas on selle eest, et laps on hoitud ja õpetatud, saab kolm korda süüa ning omandab kooliks ettevalmistuse asjatundjate juhendusel, palju maksta viis eurot päevas? Umbes nii palju peavad lapsevanemad tasuma lasteaiateenuse eest koos toidurahaga.

Tartu volikogu otsusel on Tartu linna lasteaedades lapsevanema kaetav osa ehk kohatasu 15 protsenti eelmisel aastal riigis kehtinud miinimumpalgast. Koolieelse lasteasutuse seadus lubab kohatasu suuruseks kehtestada kuni 20 protsenti parasjagu kehtivast alampalgast.

Tartus jääb lasteaia kohatasu 2019. aastal seaduseandja seatud ülempiirist (108 eurot kuus) kolmandiku võrra madalamaks ning on omavalitsusi, kus kohatasu on veelgi suurem kui Tartus.

Kui meenutada lähiajalugu, siis ei otsustatud 2014. aastal Tartus kohatasu suurendamist 15 protsendile kergel käel ega põhjaliku analüüsita.

Otsusele eelnesid tõsised arutelud ja läbirääkimised huvirühmadega, et leida lahendust, kuidas nüüdisajastada Tartu lasteasutusi ja leevendada lasteaiakohtade puudust. Eesmärk oli muuta lasteaedade rahastamismudelit nii, et lasteaiakoht maksaks lapsevanemale eralasteaedades ja munitsipaallasteaedades ühepalju.

Kõiki lapsevanemaid koheldakse Tartus võrdselt ja lapsevanemal ei ole vahet, kas laps käib munitsipaal- või eralasteaias – kohatasu on valdavalt igal pool ühesugune (v.a mõni üksik eralasteaed).

Tartus ei ole enam lasteaiajärjekorda ja kohapuudust, kuigi alati ei pruugi lapsevanem kohe saada oma lapsele kohta just soovitud lasteaeda.

Eralasteaias ja eralastehoius käib Tartus üle tuhande lapse ja vaevalt nende laste vanemad igatseksid taga aega, kui nad pidid kohatasu maksma kaks või isegi kolm korda rohkem kui munitsipaallasteaedades käivate laste vanemad.

Samuti ei ole Tartus enam lasteaiajärjekorda ja kohapuudust, kuigi alati ei pruugi lapsevanem kohe saada oma lapsele kohta just soovitud lasteaeda.

Kui pakkuda lasteaiakohti koostöös erasektoriga, on võimalus hoida kokku maksumaksja raha, sest linn ei pea ehitama nii palju uusi lasteaedu. Tartu jaoks on suur väärtus, et erasektoris leidub ettevõtlikke ja asjatundlikke inimesi, kes suudavad pakkuda kvaliteetset lasteaiateenust.

Tartus on kõigile, ka eralasteaedades käivate laste peredele soodustused: pere teise lasteaialapse eest tuleb maksta pool kohatasust, kolmanda ja järgmise lapse eest ei pea seda üldse maksma.

Kedagi ei jäeta hätta. Vähekindlustatud peredest pärit laste kohatasu ja toiduraha hüvitatakse vanemale sotsiaaltoetuste kaudu. Siinjuures on oluline märkida, et sotsiaaltoetustest lasteaia kulude katmist taotlevate lapsevanemate hulk on viimastel aastatel Tartus hoopiski vähenenud.

Lisaks vanemate ja laste võrdsele kohtlemisele pakuvad Tartu lasteaiad peredele ka kvaliteetset teenust, ning see nõuab suuremat rahalist panust kõigilt osalistelt.

Tartu lasteaedades töötavad liikumis- ja muusikaõpetajad, samuti eripedagoogid, logopeedid ja teised tugispetsialistid. Sellest õppeaastast on Tartu lasteaedades võimalik saada abi psühholoogilt.

Kuna tuge vajavate laste arv kasvab, on just viimastel aastatel olnud vaja moodustada väiksemaid eri- ja sobitusrühmi. Samuti suureneb lasteaedades vajadus tugiisikute järele.

Kõigi Tartu lasteaedade soovi ja tahet pakkuda parimat alusharidust ilmestab sel aastal ühiselt koostatud kvaliteedikokkulepe, kuhu sõnastati põhimõtted ja väärtused, millest iga lasteaed õppe- ja kasvukeskkonna kujundamisel juhindub.

Linna ülesanne on tagada, et kõik lasteaedade töötajad oleksid pühendunud, asjatundlikud ja motiveeritud ning saaksid oma tööle ja panusele väärilist palka. Väga palju on suurenenud lasteaedade töötajate palgakulu, mis moodustab lõviosa ehk 85 protsenti ülalpidamiskulust. 2014. aastal sai lasteaiaõpetaja kuus 686 eurot, sel aastal on lasteaiaõpetaja palk 980, järgmisel aastal 1125 eurot.

Suurim palgatõus ootab aga järgmisel aastal magistrikraadiga lasteaiaõpetajaid, kelle palk võrdsustub kooliõpetaja alampalgaga – 1250 eurot kuus. See on aga märkimisväärne kulu linnale, kuigi osaliselt tuleb palgakulude katteks toetust ka riigilt.

Tänavu on munitsipaallasteaedade kulu linnaeelarves kokku 21 miljonit eurot, viis aastat tagasi oli see umbes 14 miljonit eurot. Kui tollal moodustas lapsevanemate panus keskmiselt viiendiku kogukulust, siis sel aastal on nende osalus kulude katmisel langenud 18 protsendile.

2014. aastal sai lasteaiaõpetaja kuus 686 eurot, sel aastal on lasteaiaõpetaja palk 980 ja järgmisel aastal 1125 eurot. Suurim palgatõus ootab aga järgmisel aastal magistri-kraadiga lasteaiaõpetajaid.

Järgmisel aastal prognoosime lasteaedade kuludeks 23,5 miljonit eurot ja lapsevanemate osalus (kuigi kohatasu kasvas 4,5 eurot) aastaarvestuses langeb 17 protsendile. Ühe lasteaiakoha ülalpidamine maksab sel aastal keskmiselt 323 eurot kuus, järgmisel aastal hakkab aga maksma 376 eurot kuus.

Kuid see ei ole veel kogu tõde. Lisaks tegevuskulule plaanitakse igal aastal linna eelarvesse eraldi rahasummad koolide ja lasteaedade õpi- ja arengukeskkonna parandamiseks, 15–16 miljonit eurot. Koos investeeringutega on lasteaedadele kuluv summa Tartu linna eelarves seega veelgi suurem.

Kohatasust laekub Tartu linnaeelarvesse järgmisel aastal umbes neli miljonit eurot, mis on arvestatav summa lasteaedade kulude katmisel. Kohatasu vähendamisel või külmutamisel tekivad paratamatult küsimused: kas ja mille arvelt saab linn seda endale lubada olukorras, kus kõik kulud kasvavad, ning kas see on jätkusuutlik ka tuleviku mõttes?

Lasteaiateenus on nii omavalitsuse kui ka lapsevanema seisukohalt väga kulukas: raha kulub nii hoonete ülalpidamisele ja remondile kui ka õppevahenditele ning töötajate palkadeks.

Kui riigitasandil tehakse poliitiline otsus, et alusharidus peab olema tulevikus lapsevanemale tasuta ja selle otsuse elluviimiseks näeb riigikogu omavalitsustele ette ka raha, on see samm igati tervitatav.

Tagasi üles