Erkki Bahovski: kellele on vaja Jõgeva kirikut?

Erkki Bahovski

FOTO: TPM

Nõukogude ajal oli üks mälumänguküsimusi järgmine. Nimeta linn, kus asub kaks Leninit, aga kus pole mitte ühtegi kirikut? Õige vastus oli loomulikult Jõgeva.

Lenini kujud on Jõgevalt kadunud, aga nüüd kavatseb linn selle kompenseerida kirikutega, sest kerkimas on nii luteri kui ka õigeusu kirik. Eriti on uudistest läbi jooksnud luteri kirik, mida mõni elanik on koguni võrrelnud mehe suguelundiga. Selleski võrdluses pole midagi uut, ka nõukogude aja memoriaali Maarjamäel on kutsud impotendi unistuseks ja Vabadusristi Tallinnas nimetatud falloseks.

Raudtee saabumisega laienenud Jõgeva sai linna õigused alles 1938. aastal, mis tähendab, et luteri kirikut ei jõutud rajada. Jõgeva rahvas on käinud tavaliselt Laiuse kirikus ja teenistused on toimunud ka kogudusemajas. Kuid uudised ütlevad, et aktiivseid kirikuskäijaid ei ole rohkem kui 50. Kellele kirikut ikkagi rajatakse? Pealegi, kui uskuda eskiisi kriitikuid, ei saaks rajatavat kirikut kasutada kontserdipaigana.

Ei meeldinud mulle see, et Lasnamäele rajati Tallinna ja Vene rahaga õigeusu kirik. Väga ei meeldi ka, et riigi rahaga rajatakse Jõgevale kirik. Seejuures raha napib: vaja olevat kokku miljon eurot, et kirik lõpliku kuju saaks. Ütleb ju Eesti põhiseadus, et kirik on riigist lahus. Ometi näeme katuseraha jagamist kirikule.

Loomulikult ei ole minu võimuses ja minu asigi keelata jõgevalastel linna kirik rajada. Kuid kas ikka küsiti linnaelanike nõusolekut? Kas anti neile valida mitme võimaluse vahel?

Kuid suur küsimus – ja see on tõesti suur – ongi, kas kiriku ehitamisega loodetakse valimistel hääli juurde saada.

Laiusel kirikus käimine ei tohiks ju tõsiusklikule valmistada raskusi, sest Jõgevalt on Laiusele umbes kümme kilomeetrit. Meenutuseks: Karja kirik Saaremaal ei asu Karja külas, vaid sellest veidi vähem kui viie kilomeetri kaugusel. Liival asuv Muhu kirik on mõeldud tervele saarele, kus küll protestante vähem kui õigeusklikke. Tundub, et Jõgeval ikkagi napib tõsiusklikke, kes sammuksid rohtu raja, et jõuda oma õpetaja juurde.

Iroonia irooniaks, kuid muidugi ei saa mööda lähenevatest valimistest. Jõgeva kirikuga on seotud erakond Isamaa. Kuid suur küsimus – ja see on tõesti suur – ongi, kas kiriku ehitamisega loodetakse valimistel hääli juurde saada. 2015. aastal sai IRL Jõgeva- ja Tartumaal ligi 15 protsenti häältest, kohalikel valimistel eelmisel aastal Jõgeva vallas umbes sama palju. Praegu on Isamaa toetus üle riigi valimiskünnise ehk viie protsendi juures. Et saavutada eelmise valimistulemusega võrreldav tulemus Jõgeval, oleks vaja toetust kasvatada umbes kümme protsenti. Ja kirik?

Kuid muidugi võivad minu pessimistlikud prognoosid osutuda valeks, pealegi ei ole kuskilt võtta Isamaa täpset toetust Jõgeva vallas. Võibolla on seal asjad parimas korras ja kirik vaid lisab valijate indu Isamaa poolt hääletada. Peaks aga Isamaa tulevasest valitsuskoalitsioonist eemale jääma, kas siis peatub ka kiriku ehitus?

Tagasi üles