Gea Puidak: vesi on ohtlik ka kõige turvalisemas veekeskuses

Gea Puidak

FOTO: Rene Türk

Kõigil on soov koolivaheaegadel pakkuda perele argielust vaheldust. Olgu see siis mõnus matk Eestimaa ilusa looduse rüppe, välismaale sõit või perega spaakülastus. Ka meie V spaas on koolivaheaegadel vee- ja saunamaailma tulijaid tavapärasest kuni kolm korda enam. Tihedas rahvamassis on aga rohkem kui tavaliselt märgata olukordi, kus lapsed toimetavad vanematest eraldi, omapäi.

Võta siis näpust, kas seetõttu, et lapsi ei soovita või ei julgeta sauna kaasa võtta, või usaldatakse spaa personali nii palju, et lastakse neil üksinda basseinides olla.

Kui suvel mere ääres on kõik emmed justkui vahvad tinasõdurid käed puusas vee ääres reas jälgimas, et võsuke kuhugi ära ei kaoks, siis siseoludes veemõnusid nautides on lapsevanemad tihtipeale häälestatud nii, et tegu on ülimalt turvalise keskkonnaga, kus vanema järelevalve ei pea nii tugev olema.

Tõepoolest on tegu turvalise keskkonnaga, kuid lapsevanematele peab südamele panema, et siiski ei tohiks valvsust kaotada. Seepärast tahan meelde tuletada vee-ohutuse reegleid, mida tuleb võtta arvesse lastega basseinimõnusid nautides.

Eks reeglid ole spaades erinevad, aga V spaasse alla 14-aastasi lapsi saatjata ei lubata ning eeldatakse, et lapsel on seeläbi spaas ka vanemlik järelevalve. Seda lihtsal põhjusel, et kui usaldada lapsi üksinda basseini äärde, siis kipuvad neil iseäranis huvitavad ja kelmikad mõtted pähe tulema.

Üheskoos vees hullata on vahva ning arendav tegevus nii lapsele kui ka lapsevanemale. Seda silmas pidades tasuks koos veedetud ajast võtta maksimum ja päriselt see aeg ka koos veeta.

On ette tulnud juhtumeid, kus tehakse vettehüppeid madalasse vette, ning ka kordi, kus laps on omale kätised ümber jalgade pannud ning keha on seetõttu hakanud vee alla vajuma. Kõik need korrad on meie majas küll lõppenud õnnelikult tänu vetelpäästja valvsale pilgule, kuid paraku ei ole enamjaolt lapsevanem olnud läheduses.

Üheskoos vees hullata on vahva ning arendav tegevus nii lapsele kui ka lapsevanemale. Seda silmas pidades tasuks koos veedetud ajast võtta maksimum ja päriselt see aeg ka koos veeta. Lausa lust on vaadata oma põnnidega asjatavaid vanemaid. Ühe positiivse näitena meenub mulle meie vetelpäästja Egoni jagatud lugu, kui meil käisid suplemas Soomest pärit jalgpallipoisid. Neil oli kaasas neli treenerit. Mitte kordagi ei pidanud vetelpäästja neid keelama, sest treenerid tegid oma tööd eeskujulikult. Kui poisid hargnesid, siis sama tegid ka treenerid, mitte ei jätnud lapsi omapäi.

Panen südamele, et treener, lapsevanema või mõni teine järelevaataja võiks alati endale selgeks teha basseinide omapära: kas basseinis on ringvool, kui sügav seal on, milline on vee temperatuur. Samuti võib vee all olla peidus atraktsioone ja astmeid, mida laps ei puugi omal käel märgata. Sageli on basseinivesi ühest kohast sisseminekul hoopis madalam kui teisest kohast väljatulekul või tekitatakse basseinides tehislaineid. Hinnata tuleks, kuidas enda ning oma hoolealuse ujumisvõimed vastavad nendele tingimustele ning jätta vettehüpped vaid selleks ette nähtud kohtadesse.

Abiks on selles spaakeskuse personal ja jälgida tuleb infotahvleid.

Ehkki Eesti spaad on väga heal tasemel ning ehitatud kõiki turvameetmeid arvestades, ei tohi siiski minna liialt mugavaks ning last tähelepanuta jätta.

Kriitikameelega võiks suhtuda ka ujumise abivahenditesse, nagu ujumisrõngad, kätised jms, kuna need ei ole turvavahendid. Ilmaasjata ei leia neilt silte «Hoiatus! Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all vees, kus laps ulatub jalgadega põhja!». Harvad pole juhtumid, kus abivahend vajub õhust tühjaks, on puruks läinud või kasutavad lapsed neid valesti. Seetõttu on lapsevanema järelevalve kindlasti esmatähtis, olenemata sellest, kas vahendeid kasutatakse avalikus rannas või spaas.

Pidasin mõni aeg tagasi nõu Qvalitase arstikeskuse peaarsti Toomas Põlluga, kelle sõnul on tervele lapsele kasulik saunas käia. Sauna mõju lastele on samasugune nagu täiskasvanutelegi: lõõgastab, tugevdab immuunsüsteemi ning karastab.

Küll aga pani doktor südamele, et temperatuuriregulatsiooni keskused ajus kujunevad aegapidi ja seepärast on lapse organism temperatuuri kõikumise suhtes väga tundlik. Lapsega leiliruumis käimist tuleb alustada ettevaatlikult, harjutada tuleks madalama temperatuuriga ja lühikese ajaga. Lapsed võiksid istuda lava madalamatel astmetel ning kuumas, 80-kraadises saunas mitte üle kolme-nelja minuti korraga. Pärast seda tuleks minna korraks parajalt sooja vee alla ja alles siis uuesti mõneks minutiks sauna.

Lapsed on kuumuse suhtes tundlikumad ka seepärast, et nende pindmised ja peenemad veresooned kannavad kiiremini soojust edasi. Alla nelja-aastased lapsed on kuumuse suhtes veel eriti tundlikud. Neil tekib saunas higistades kiiremini vedelikukadu ning ülekuumenemise oht on suurem kui täiskasvanutel.

On ette tulnud juhtumeid, kus tehakse vettehüppeid madalasse vette, ning ka kordi, kus laps on omale kätised ümber jalgade pannud ning keha on seetõttu hakanud vee alla vajuma.

Igal juhul ei tohi saunatamisel ära unustada piisavalt juua. Vedelikupuuduse vältimiseks võiks lapsevanem lapselt mingi aja tagant küsida, kas tal on ehk janu tekkinud. Kindlasti peab jälgima lapse reaktsioone ja talitama saunas käies vastavalt sellele.

Oleme oma spaas välja mõelnud laste saunarituaali: professionaalse saunameistri juhendamisel saavad lapsed selgeks, kuidas tuleks saunas käia.

Loo lõpetuseks julgen öelda, et spaaski saab lapsevanem harrastada lapsega arendavat ja õpetlikku tegevust. Ärgem siis unustagem oma hoolealuseid omapäi, sest üheskoos spaamõnusid nautida on kõige lõbusam ja turvalisem. Harjutame ja harime üheskoos lapsi, et ka neist kasvaksid teadlikud veenautlejad. Varuge head tuju, piisavalt aega, võtke plätud kaasa ja lastega suplema!

Tagasi üles