Järgmisel nädalal selguvad linnad, mis jäävad kandideerima 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks

Tartu kandideerib Euroopa kultuuripealinnaks loosungiga «Ellujäämise kunstid» («Arts of Survival». Märtsis kõnelesid pealkirja esitlusel Genialistide klubis Märt Põder, Berk Vaher, Karin Bachmann, Anneli Saro ja Rannar Raba. Foto: Margus Ansu

Kultuuriministeerium ja Eesti linnade liit korraldavad eeloleva teisipäeva õhtupoolikul Tallinnas pressikonverentsi, kus avaldavad Euroopa kultuuripealinna 2024 eelvaliku tulemused. 

Eesti linnadest soovivad Euroopa kultuuripealinnaks saada Tartu, Narva ja Kuressaare. Valiku, kes jäävad kandideerima lõppvoorus, teeb 12-liikmeline rahvusvaheline ekspertkomisjon. Sõelale jäänud linn või linnad hakkavad pärast tulemuste selgumist oma taotlusi viimistlema ning lõplik otsus tehakse järgmisel sügisel. Rahvusvaheline komisjon võib aasta jooksul kandidaatlinnu ka külastada, kui selleks tekib vajadus. 

Kultuuripealinna valivasse komisjoni kuulub 12 inimest – kolm Euroopa parlamendist, kolm Euroopa nõukogust ja kolm Euroopa komisjonist. Üks liige esindab Euroopa regioonide komiteed. Eesti ekspertidena on komisjonis Anu Kivilo ja Mikko Fritze. 

2024. aastal hakkab Euroopa kultuuripealinna tiitlit kandma kolm linna. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitli üks Austria linn ning ka üks Euroopa vabakaubanduse assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo) linn.

Kultuuripealinnaks saamine toob linnale lisaraha, millega saab kampaania käigus pakutud ideed ellu viia. Eesti toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega kuni kümne miljoni euro ulatuses. Euroopa komisjon annab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.