Apteeke, kus saab geenidoonoriks hakata, tuleb juurde

Geenidoonoriks saamisel võetakse 6 ml veeniverd. Proovid transporditakse geenivaramu laborisse ning kõik uued geenidoonorid saavad endale ka personaalsed geenikaardid.

FOTO: Eero Vabamägi

Kui septembris pakkus Eesti geenivaramu inimestele võimaluse geenidoonoriks hakata ka apteekides ning Tartus sai selleks kõigepealt Lõunakeskuse apteek, siis alates tänasest võib geenidoonoriks hakata veel Tartu Kaubamaja apteegis.

Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu teabejuhi Annely Alliku sõnul oli septembris Lõunakeskuse apteegis ja veel kahes Tallinna apteegis töö sedavõrd edukas, et kolme nädalaga koguti 4000 geeniproovi.

«Tuli välja, et inimestele meeldib pärast tööpäeva lõppu või siis laupäeviti kaubanduskeskuses oste tehes möödaminnes ka oma geenide peale mõelda ning seetõttu oleme haaranud ettevõtmisesse veel apteeke ja pikendanud seda võimalust kuni aasta lõpuni.

Mis Tartut puudutab, siis lisaks Lõunakeskuse ja Kaubamaja apteegile saab alates 1. novembrist geenidoonoriks hakata Anne Selveri apteegis ja Eedeni keskuse apteegis ning nii kuni aasta lõpuni.

Tallinnaski lisandub uusi apteeke, samuti jõuab apteegis geenidoonoriks saamise võimalus Pärnusse ja Rakverre.

Kogu info leiab: www.geenidoonor.ee

Annely Alliku sõnul on allkirjastatud nõusolekuid juba üle 71 000, vereproove aga kogutud üle 57 000. Allkirjastatud nõusolekuid on rohkem seepärast, et osad inimesed on täitnud taotluse geenidoonoriks saada veebis ja allkirjastanud selle digitaalselt, kuid kõik need nõusoleku allkirjastanud inimesed ei ole vereproovi andmiseni veel jõudnud.

«Usume küll, et saame aasta lõpuks 100 000 uut geenidoonorit kätte, tempo on praegu hea, kogume üle 4000 vereproovi nädalas,» rääkis Annely Allik.

2018. aasta aprillikuus käivitus sotsiaalministeeriumi algatusel teatavasti riiklik projekt, millega püütakse koguda sel aastal Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramusse veel kuni 100 000 uut geenidoonorit.

Uutele geenidoonoritele tehakse geenikaart, mille alusel saab edaspidi hinnata personaalseid haigusriske ja ravimite sobivust. Lähiaastatel on kavas integreerida geeniandmed tavameditsiini osaks.

Tagasi üles