Meisterlik kunst mõjub poole tuhande aasta taha

Albrecht Düreri sarja «Maarja elu» üheksas leht (1503/1504) «Külastus». Foto: Repro

Raadi mõis on Tartule andnud palju muu kõrval hindamatu väärtusega kunstitöid. Nende hulka kuulub graafikat, mille autorid – maailmakuulus Albrecht Dürer kaasa arvatud – tegutsesid viissada aastat tagasi.

Maalikunstnik ja graafik Alb­­recht Dürer (1471–1528) on Tartu Ülikooli kunstimuuseumi näituse peategelane.

Tema pildid on nende meisterlikkuse ja kunstisügavuse tõttu olnud hinnas läbi sajandite. Nii näiteks kogus Carl Eduard von Liphardt 19. sajandil muu hea ja parema kõrval Düreri puulõiketehnikas graafikat, mis pärast tema surma 1891 jõudis Raadi mõisa.

«Ilmselt ostis ta graafikat oksjonitelt ja kunstikaupmeestelt,» ütles näituse kuraator, kunstimuuseumi peavarahoidja Ingrid Sahk. «Liphardtite perekonna lahkumisel 1920. aastatel anti nende siia jäänud varad üle Tartu Ülikoolile.»

Eestis haruldased

Ülikooli kunstimuuseumil on Düreri 20 puulõiget ja ülikooli raamatukogul teist sama palju. Eestis üsna haruldaste Düreri originaalide väljapanekut täiendab nüüdsel näitusel tema kaasaegsete kunstnike graafika. Samuti saab vaadata puulõiketehnikas illustreeritud raamatuid.

«Puulõige on vanim graafikatehnika,» selgitas Sahk. «Selle puhul kasutatakse trükkimiseks puuplaati. Sellele tehnikale on iseloomulikud tugevad jooned ja pindade kontrastsus.»

Dürer tõi kuraatori sõnul puulõikekunsti kaasa murrangu. Tema kujundused nõudsid senisest suuremat tehnilist osavust. «Dürer laiendas puulõike kunstilist väljendusrikkust ja motiivistikku,» selgitas ta.

Võimalus proovida

Varem on ülikool oma varasalvedest maailmakuulsa saksa meistri töid nii suurel hulgal vaadata andnud aastal 1996. Praegust väljapanekut ülikooli peahoones saab vaadata märtsi lõpuni.
Näituse raames jagavad kunstikolmapäevadel oma teadmisi spetsialistid. Esimesena tutvustab 7. detsembril Tartu kõrgema kunstikooli õppejõud Eve Eesmaa kõrgtrüki ajalugu, huvilistel on võimalik proovida puulõike trükkimist.