Unistus Balti tiigrist jäi üksnes paberi peale (1)

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1924. aastal Helsingis toimunud Balti riikide konverents oli üks paljudest, kus kõneldi ka majanduse teemadel, kuid mis otsustavaid arenguid kaasa ei toonud. Eestit esindas sellel konverentsil välisminister Karl Robert Pusta (fotol markeeritud numbriga 4).
1924. aastal Helsingis toimunud Balti riikide konverents oli üks paljudest, kus kõneldi ka majanduse teemadel, kuid mis otsustavaid arenguid kaasa ei toonud. Eestit esindas sellel konverentsil välisminister Karl Robert Pusta (fotol markeeritud numbriga 4). Foto: Rahvusarhiiv

Palju kisa, vähe villa: katsed Eesti ja Läti majanduslikule koostööle hoog sisse anda jooksid kahe maailmasõja vahel järjest liiva. Erinevatel konverentsidel pakuti küll välja rohkelt ideid, kuid praktikas neid ideid keegi väga tõsiselt läbi ei töötanud. «Tihti läks nii, et alles siis, kui konverents oli ära peetud, hakati siseriiklikult nõu pidama, kuidas neid välja öeldud eesmärke oleks võimalik saavutada – kuid pahatihti jõuti järeldusele, et siin ja praegu ei ole neid eesmärke võimalik saavutada, tuleb oodata paremat tulevikku,» tõdes teemat uurinu noor ajaloolane Kauri Kiivramees.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles