Alo Põldmäe muusikaõhtud jutustavad esimesest üldlaulupeost ja ajast enne seda
16. oktoober 2018, 15:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/16/11502806t1h6c35.jpg)
Tartu rahvaülikooli korraldatavad muusikaõhtud helilooja Alo Põldmäega on pühendatud järgmise aasta juubelilaulupeole ning peatuvad põnevatel ajaloolistel üksikasjadel, viies kuulaja ülemöödunud sajandi keskpaika ning pannes neid mõtlema sellele, kuidas inimesed juba siis tajusid isamaad või kuidas nad tunnetasid oma rahvast.
Alo Põldmäe õhtute sarja eest on Tartu rahvaülikooli juhataja Maire Breede seisnud kogu hinge ja südamega ning ta loodab väga, et inimesed neid märkavad.
1869. aastal Tartus peetud laulupeost sai ju eesti rahva iseolemise ärataja. «Kui 1988. ja 1989. aasta laulva revolutsiooni kohta öeldakse, et eestlased laulsid end vabaks, siis esimese üldlaulupeo kohta võib öelda, et eestlased laulsid end rahvaks,» leiab Maire Breede.
Kavas on neli kohtumist, igas kuus üks (detsember välja arvatud) kuni veebruarini välja.
Need on õdusad koosviibimised, kus helilooja ja muusikaloolane Alo Põldmäe on ühekorraga nii hea jutuvestja kui ka klaveri taga oma juttude muusikaline illustreerija.
Esimesel loengul, 26. oktoobril kirjeldab Alo Põldmäe 1850. ja 1860. aastaid. Räägib päris esimestest kohalikest laulupidudest Saaremaal Ansekülas ja Virumaal Jõhvis. Samuti peatub ta Vanemuise seltsi asutamisel, kooriliikumise elavnemisel, pasunakooride loomisel ja baltisaksa laulupidudel ning ka Valga Cimze seminaril, mille roll kooliõpetajate ja köstrite ettevalmistamisel oli suur.
Aga nagu teame, ei läinud kõik esimese üldlaulupeo ettevalmistamisega sugugi libedalt. Polnud tollal veel eesti laule ega heliloojaidki. Kava tuli kuidagi kokku panna ning Johann Voldemar Jannsen ja Carl Robert Jakobson asusid pingutama selle nimel, et neid laule saada kuidagi Soomest ning tellida Aleksander Kunileidilt.
Kunileid oli tollal 23-aastane ja just lõpetanud Cimze seminari. Suure osa oma koorilauludest ongi ta kirjutanud Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele. Temast sai ka üldlaulupeo üks juhte.
Aga enne seda pöörasid Jannsen ja Jakobson veel omavahel tülli, ning peoluba saadi alles neli kuud enne üldlaulupidu.
Alo Põldmäe loengud kirjeldavad üksikasjalikult ka pidu ennast, alates peaproovist Maarja kirikus, laulupeorongkäigust kuni kaks päeva kestnud suure peo ning laulupeo tulemuste ja järelkajadeni välja.
Laulupidu, pidu, millel maarahvas laulis end eesti rahvaks.
Neli muusikaõhtut koos Alo Põldmäega.
26. oktoobril, 16. novembril, 18. jaanuaril ja 15. veebruaril kell 17.15 kuni 19.45 aadressil Pepleri 4.
Esimene loeng on tasuta, järgmised kolm maksavad igaüks viis eurot.