Hulk Ihaste elanikke on juba mõnda aega protestinud Männimetsa tee ja Hipodroomi tänava vahelise ligi 12-hektarise metsatuka elamurajooniks muutmise vastu. Eile õhtul lahati sel teemal tekkinud probleeme Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi aulas detailplaneeringu avalikul arutelul, millest võttis osa ligi poolsada murelikku huvilist.
Kired Ihaste metsa elurajooniks muutmise ümber lõid taas lõkkele
Koosoleku juhataja, üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku rõhutas, et praeguse planeeringu järgi säilib 60 protsenti kõnealusest metsast. «Soovime, et mets jääks elanikele, elamukruntidele on ohvriks toodud väheväärtuslikud puhkealad, see on kompromiss, kus pole ainult ühte tõde,» rääkis Ranniku. Pärast dokumentide põgusat tutvustamist küsis ta, kas keegi on praeguseks väljapakutud lahendusega rahul. Saalist ei tulnud ühtegi jaatavat vastust.
Esimene käsi küsimuseks tõusis juba arutelu tutvustamisel. Käe tõstja oli Ihaste postiljon Peep Uba (pildil) ning küsimusi jätkus saalis viibijatel ligi kaheks tunniks. Vastuseid kõikidele arupärimistele ei osanud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna töötajad kohapeal anda, enamik küsimusi palusid linnavalitsuse ametnikud protokollida, et anda nendele hiljem põhjalikud ning asjakohased vastused.
Võrdlemisi tuliseks osutunud arutelul avaldas nii mõnigi Ihaste inimene arusaamatust, miks ei soostu Tartu linn elanike suurest vastuseisust hoolimata kaaluma planeeringu lõpetamist. «Tallinna linn peatas rahva vastuseisu tõttu Ülemiste järve äärse uusarenduse planeeringu, kuid ma ei saa aru, miks Tartu linn rahva häält kuulda ei võta,» uuris Ihaste elanik Triin Lepp. Ka see küsimus läks protokollimisele ning ei saanud koha peal ammendavat vastust.
Indrek Ranniku rõhutas, et avalikul arutelul ei sünni ühtegi otsust, sest planeeringuga seotud otsused langetab linnavolikogu.