Kui õpilas- ja üliõpilasesinduste ideed ja mõtted jäävad enamasti kooli tasandile, siis Tartu linna noortevolikogus on võimalus liikuda kogu linnaelu mõjutamise poole.
Samalaadseid algatusi on varemgi olnud: Tartus tegutses noorte hääle kuuldavaks tegijana 1990ndate lõpus MTÜ Tartu Noorteühenduste Kogu, 2008. aastast võttis aktiivse rolli MTÜ Tartu Noortevolikogu. See, et aastaid on tegutsenud sõnakate noorte ühendused, näitab, et vähemalt osal noortest on alati olnud huvi linna asjades kaasa rääkida.
Noorsootöö seadus raamistab kohalike omavalitsuste jaoks ühe võimaluse, kuidas noori otsustusprotsessidesse kaasata – kohaliku omavalitsuse volikogu juurde noortevolikogu loomise. Noortevolikogu ülesanne on arutada kohaliku omavalitsuse noori puudutavaid õigusakte ja algatusi ning teha nende edendamiseks noorte vaatenurka arvestavaid ettepanekuid.
Noortevolikogu roll piirkonniti aga mõneti erineb, nagu oleme Tartus aastate jooksul Eesti ja Euroopa noortevolikogudest muljeid ja kogemusi kogudes mõistnud.
Näiteks olid tänavu aprillis valimised umbes 14 600 elanikuga Elva vallas. Noori hääleandjaid oli seal 154 ning tegutsema hakkas kaheksaliikmeline noortevolikogu, mis näeb oma olulise töösuunana noortele ürituste korraldamist.
Kohalike omavalitsuste veebipõhise hääletussüsteemi Volis kasutamise kogemustest saab õppida ligi 18 000 elanikuga Rae vallas, kus hääle andis 34 noort, valides seitse noortevolikogu liiget. Sealne lähenemisviis sarnaneb rohkem Tartu plaanidega, kuna rõhk on volikogule nõuandval rollil. Kuid meie Tartus ei taha kuidagi nii väikse valimisaktiivsusega leppida.
Tallinlased on valinud selle tee, et mitmesugused organisatsioonid saavad nimetada noortevolikogusse oma esindajad. Selle mudeli plussiks võib muigamisi pidada, et noorte väike valimisaktiivsus ei torka silma.