Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/10/10/11486530t1h5897.jpg)
Mitmete uuringute tulemusi analüüsides võib märgata, et otsustamisel soovib aktiivselt osaleda viis kuni kümme protsenti noortest, oma seisukohti on valmis avaldama ligikaudu kolmandik. Noortevolikogu on proovimist väärt võimalus otsuste kujundamisel kaasa rääkida.
Noorte osalust kogukonna otsustusprotsessides peetakse Eestis järjest tavapärasemaks. Haridusasutustes tegutsevad tavaliselt noorte esinduskogud – õpilas- või üliõpilasesindused, noorsootöö asutustes noorteaktiivid.
2017. aastast saavad Eestis kohalike omavalitsuste valimistel anda hääle 16-aastased ja vanemad noored. Küllap ka see võimalus toob kaasa noorte järjest süveneva huvi kohaliku omavalitsuse otsustes rohkem kaasa rääkida. Vähemalt on seda näidanud valimisea langetamise kogemused teistes riikides, näiteks Austrias, Maltal, Saksamaal, Šveitsis.
Mitmete uuringute tulemusi analüüsides võib märgata, et aktiivsest otsustes kaasarääkimisest on huvitatud viis kuni kümme protsenti noortest, oma seisukohti on valmis avaldama ligikaudu kolmandik. Mõneti võib noorte puhul rääkida samasugusest «rahulolevast passiivsusest» nagu kohaliku omavalitsuse valimistel täisealistegi puhul – oli ju 2017. aastal volikogu valimistel tartlaste osalus vaid 49,2 protsenti.
Tallinlased on valinud selle tee, et mitmesugused organisatsioonid saavad nimetada noortevolikogusse oma esindajad. Selle mudeli plussiks võib muigamisi pidada, et noorte väike valimisaktiivsus ei torka silma.
Äsja valminud ülevaatest «Tartu 16–18-aastaste noorte sotsiaalne ja poliitiline aktiivsus», mille pani kokku Andu Rämmer Tartu ülikooli rahvusvahelise koostööprojekti CATCH-EyoU raames, selgub, et poliitiliselt meelestatud aktiviste on noorte seas ligikaudu neli protsenti, digiaktiviste aga ligi kolmandik. Selles mõttes on igati mõistlik, et Tartus on loodud järjepanu digitaalseid osalusvõimalusi, näiteks linna üldplaneeringu digitaalne ideekorje kaart.
Teisalt pole digivõimalused ainuke või kõigile sobiv lahendus. Seda näitab Tartus 2013. aastast rakendatava kaasava eelarve protsess, kus nüüd saab iga vähemalt 16-aastane linlane hääletada 200 000 euro kasutamise üle linnaelus. Paraku osales kaasava eelarve hääletuses 2017. aastal üksnes kuus protsenti tartlastest, tänavune hääletajate arv selgub peagi.
Kui õpilas- ja üliõpilasesinduste ideed ja mõtted jäävad enamasti kooli tasandile, siis Tartu linna noortevolikogus on võimalus liikuda kogu linnaelu mõjutamise poole.
Samalaadseid algatusi on varemgi olnud: Tartus tegutses noorte hääle kuuldavaks tegijana 1990ndate lõpus MTÜ Tartu Noorteühenduste Kogu, 2008. aastast võttis aktiivse rolli MTÜ Tartu Noortevolikogu. See, et aastaid on tegutsenud sõnakate noorte ühendused, näitab, et vähemalt osal noortest on alati olnud huvi linna asjades kaasa rääkida.
Noorsootöö seadus raamistab kohalike omavalitsuste jaoks ühe võimaluse, kuidas noori otsustusprotsessidesse kaasata – kohaliku omavalitsuse volikogu juurde noortevolikogu loomise. Noortevolikogu ülesanne on arutada kohaliku omavalitsuse noori puudutavaid õigusakte ja algatusi ning teha nende edendamiseks noorte vaatenurka arvestavaid ettepanekuid.
Noortevolikogu roll piirkonniti aga mõneti erineb, nagu oleme Tartus aastate jooksul Eesti ja Euroopa noortevolikogudest muljeid ja kogemusi kogudes mõistnud.
Näiteks olid tänavu aprillis valimised umbes 14 600 elanikuga Elva vallas. Noori hääleandjaid oli seal 154 ning tegutsema hakkas kaheksaliikmeline noortevolikogu, mis näeb oma olulise töösuunana noortele ürituste korraldamist.
Kohalike omavalitsuste veebipõhise hääletussüsteemi Volis kasutamise kogemustest saab õppida ligi 18 000 elanikuga Rae vallas, kus hääle andis 34 noort, valides seitse noortevolikogu liiget. Sealne lähenemisviis sarnaneb rohkem Tartu plaanidega, kuna rõhk on volikogule nõuandval rollil. Kuid meie Tartus ei taha kuidagi nii väikse valimisaktiivsusega leppida.
Tallinlased on valinud selle tee, et mitmesugused organisatsioonid saavad nimetada noortevolikogusse oma esindajad. Selle mudeli plussiks võib muigamisi pidada, et noorte väike valimisaktiivsus ei torka silma.
Sihime, et 14–20-aastaseid hääleandjaid oleks Tartus 700 ehk kümnendik earühmast.
Tartus oleme viimase pooleteise aasta jooksul toimunud aruteludes jõudnud otsusele, et kõige demokraatlikum on korraldada isikuvalimised. Et toetada noorte teadlikkust ja huvi noortevolikogu valimiste vastu, korraldab noorsooteenistus koos linnavolikogu ja MTÜ Tartu Noortevolikogu esindajatega sel sügisel ettevalmistavaid teavituspäevi ning kandideerijate koolituse. Ettevõtmisi rahastab lisaks Tartu linnavalitsusele ka Erasmus+ programm. Sihime, et 14–20-aastaseid hääleandjaid oleks Tartus 700 ehk kümnendik earühmast. Valijatelt saab tõuke tegutsema asuda viieteistliikmeline noortevolikogu tegutsemisajaga üks aasta. Oma kandidatuuri saavad üles seada noored, kes on esimesel valimispäeval 14–20-aastased. Valimised on plaanitud 2019. aasta 16.–18. jaanuarile.
Noortevolikogu ei ole kaugeltki ainus otsustes osalemise viis, aga on üks võimalus, mida noored saavad kasutada oma hääle kuuldavaks tegemiseks.
Noortevolikogu võiks noorsooteenistuse arvates saada noorte arvamuste ruuporiks, mis teeb noorte ideed linnavolikogule ja -valitsusele senisest paremini kuuldavaks. See viib aga tulemusele, mis rõõmustab kõiki linlasi – Tartu linnavalitsemine on iga aastaga avatum ja kaasavam ning linnaelu erinevatele sihtrühmadele meelepärasem.
Tartu linnavolikogu arutab Tartu noortevolikogu loomist tänasel istungil.