Rita Holm: seksuaalkasvatus alaku lasteaias

Rita Holm Foto: Erakogu

Kas tõesti on seksuaalsus ja kõik sellega seostuv Eestis veel tänapäevalgi suur tabu? Mida teha, et suudaksime sellest kõnelda valehäbita ja eakohaselt?

Kui öelda täiskasvanule sõna seksuaalsus, tuleb kohe meelde seks ja vahekord, kuigi tegelikult on seksuaalsus palju laiem mõiste, mis sisaldab inimese elu sünnist surmani. Seksuaalsus hõlmab seksuaalkäitumist, soo identiteeti, soorolle, seksuaalset suundumust, erootikat, naudingut, lähedust ja järglaste saamist. Seksuaalsust võib väljendada oma soovide, unistuste, rollide ja suhetega. Inimene on seksuaalne ka siis, kui ta seksiga ei tegele.

Osalesin hiljuti ühel koosviibimisel ja järgmisel päeval otsustasin, et ma lausa pean sellel teemal sõna võtma. Nagu tavaliselt, kui inimesed harva kokku saavad, räägitakse oma elust: töö, lapsed, huvid jne. Lõpuks jõudis järg minu kätte.

Oskasin veidi ette arvata, et seekord üllatusteta läbi ei saa, kui teatan oma uuest elukutsest. Aga nii tugevat reaktsiooni mõnelt kohalviibijalt ja seejuures negatiivset ei oleks ma ealeski osanud arvata.

Niisiis sellest minu «skandaalsest» elukutsest: õpin jaanuarist alates esimese eestlasena Soomes sihtasutuses Sexpo seksuaalkasvatajaks ja järgmisel aastal alustan seksuaalnõustaja õpinguid. Minu praktika hõlmab seksuaalkasvatuse tunde ka lasteaialastele ja algklassidele.

Osa seltskonnast ei suutnud mõista minu elukutsevalikut, küsides otse: milleks? Mingil juhul ei tohiks nende meelest anda seksuaalkasvatust väikestele lastele ja minu ametit võrdsustati seksiõpetaja omaga.

Eriala on Eestis tõesti täiesti uus ja selle ala spetsialiste siin ei koolitata. Tore, et koolide programmis seksuaalkasvatus siiski on.

Peale minu uue elukutse õnnestus mul kohalviibijaid veel muugagi šokeerida. Kui teatasin, et tõlgin soome keelest eesti keelde raamatut seksuaalsusest, küsis keegi otse, kas ma tõesti mingit muud raamatut ei leidnud tõlkimiseks.

Mis see seksuaalkasvatus siis on? Seksuaalkasvatus on inimõigus ja tugineb Euroopa seksuaalkasvatuse standarditele, millel on WHO (maailma terviseorganisastioon) tunnustus. See on erapooletu, eale ja arengutasemele vastav, tagades nii lapse normaalse arengu. Lapse seksuaalkasvatus algab lapse sünniga ja jätkub kogu elu.

Seksuaalkasvatuse eesmärgid on hea seksuaaltervis ning piisav ja tõele vastav info seksuaalsusest. Laps peab tundma, et seksuaalsus on positiivne, mille üle võib ta ise otsustada. Seksuaalkasvatuses tehakse kõik lapse heaks, tema heaoluks. Loomulikult toimub õpetus eale vastavalt: lasteaias õpetatakse mudilastele mängude ja laulude abil kehaosi (ka intiimseid), räägitakse oma keha puutumatusest, lähedusest, armastusest, perekonnast, rasedusest, lapse sünnist. Nii te vanematel pole tõesti vaja karta, et räägitakse midagi eale sobimatut.

Tihti arvatakse ekslikult, et kui lastele ja noortele rääkida seksuaalsusest ja seksist, siis hakkavad nad sellega rohkem tegelema. Tegelikult ei ole see nii ja WHO toob oma seksuaalkasvatuse standardites eeskujuks just Eestit.

Pärast seda, kui Eestis hakati koolides andma lastele seksuaalkasvatus tunde, vähenesid murdeealiste rasedusjuhud üle 60 protsendi, suguhaigustesse ja HIVi nakatumise juhud veelgi enam (WHO Euroopa seksuaalkasvatuse standardid, Haldre 2012).

Järgmiseks päevaks oli mul kokku lepitud 45-minutine loeng lasteaiaõpetajatele kohalikus lasteaias. Eelmise päeva reaktsiooni tõttu läksin kohtumisele isegi veidi närveerides. Aga üllatus oli suur, kui kohtasin meeldivat vastuvõttu, ka kaks töötajat, kellel oli vaba päev, olid tulnud kohale, sest teema tundus põnev. Rääkisin seksuaalkasvatusest lasteaias ja lähemalt peatusin unnutamisel.

Nüüd pean selle uue sõna tähendust selgitama, sest see on paljudele tundmatu. Unnutamine on soome laensõna ja tähistab lapse nn eneserahuldamist. Sõna mõtles välja Soome Väestöliitto (rahvaterviseamet) lastepsühholoog Raisa Cacciatore, kelle raamatuid, muu hulgas ka seksuaalkasvatusest, on tõlgitud eesti keelde.

Tore, et sõna on Eestis juba kuigivõrd levinud, sest laste unnutus ja täiskasvanute masturbatsioon ehk eneserahuldamine on kaks täiesti eri asja. Laps tunneb tutvudes oma kehaga, et suguelundite puudutamine tekitab mõnutunnet, ja sellepärast tahab ta teha seda uuesti, sageli just enne uinumist. Unnutamise eesmärk on heaolutunne, lohutus, ajaviide ja rahunemine.

Väga tähtis on, et lapsel ei keelata seda teha, sest see on täiesti normaalne tegevus. Lapsevanema või lasteaia töötaja mõtlematu reaktsioon võib tekitada lapse arengujärgus olevale seksuaalsusele sügava haava. Laps võib hakata häbenema oma keha ja see hakkab täiskasvanuna mõjutama tema seksuaalelu, tekitades isegi orgasmiprobleeme. Kui laps hakkab unnutama liiga sageli, hoolimata kohast ja ajast, on see märk stressist, ahistusest ja siis oleks vaja pöörduda nõuandlasse, et välja selgitada stressi põhjused.

Mu loeng ja vestlus lasteaias kestis lõpuks kaks tundi. Nagu selgus, on palju asju, mis Eestis on veel tabu. Unnutamisele lisaks näiteks perekonnad samasooliste vanematega, polüamooria ja isegi homoseksuaalsus. Kuna paljusid asju on raske vanematele seletada, paluti mind esinema ka lastevanemate koosolekule.

Tabusid on tõesti väga palju, sama kogesin, kui esinesin suve alguses Helsingi eestikeelse raadiojaama Finest FM hommikusaates, kus rääkisin oma õpingutest ja seksuaalkasvatusest. Vastasin ka kuulajate küsimustele ja mind üllatas eestlaste väga kategooriline homofoobia ja samuti negatiivne suhtumine unnutamisse.

Tagasi veel ürituse juurde, kus osalesin. Peale minu uue elukutse õnnestus mul kohalviibijaid veel muugagi šokeerida. Kui teatasin, et tõlgin soome keelest eesti keelde raamatut seksuaalsusest, küsis keegi otse, kas ma tõesti mingit muud raamatut ei leidnud tõlkimiseks. Ütlesin siis uhkusega, et see oli just parim, mida leidsin. Kui raamat Soomes kevadel ilmus, lugesin selle kohe läbi ja võtsin kontakti autoriga, Soomes tuntud seksuaalterapeudiga, sest leidsin, et see on väga vajalik raamat ka eesti naistele.

Raamat räägib põhjalikult naise orgasmist ja ilmub Eestis järgmise aasta kevadel. Üllatusin, kui üritasin leida netipoodidest seksuaalsust puudutavat eestikeelset kirjandust: seda on ääretult vähe. Oli tore, kui osa kohalviibijatest teatas, et nemad küll kavatsevad selle raamatu osta.

Laps peab tundma, et seksuaalsus on positiivne, mille üle tema ise võib otsustada. Seksuaalkasvatuses tehakse kõik lapse heaks, tema heaoluks. Loomulikult toimub õpetus eale vastavalt.

Lõpuks veidi ka asutusest, kus õpin. Sexpo on tegutsenud juba aastast 1969, et edendada seksuaalset heaolu Soomes. Osutatakse mitmesuguseid teenuseid: tasuta nõustamine telefoni teel või kolm korda kohapeal, tasuline seksuaalteraapia kohapeal, netiküsimused, telefoniteenus ja koolitus. Koolitatakse seksuaalkasvatajaid, -nõustajaid ja -terapeute. Peale selle mitmed lühemaajalised koolitused.

Osalesin mõni aeg tagasi koolitusel, kus käsitleti eakate seksuaalsust vanuses 60 ja enam. Vastupidi üldisele arvamusele harrastavad ka 90-aastased seksi ja selles ei ole midagi imelikku, kui mõlemad pooled seda soovivad.

Sexpo lektorid on esinenud Eesti seksuaaltervise liidus ja Eesti akadeemilises seksuoloogia seltsis ning uued võimalikud koostööplaanid Tartu ülikooliga on juba arutusel.

Kirjutan seda artiklit Kesk-Eesti kodualeviku raamatukogus. Just käis siin juba pensionil olev õpetaja kohalikust keskkoolist. Kuuldes, mida õpin, jätkus tal mulle vaid kiidusõnu. See soojendab südant ja annab indu juurde. Loodan, et nii mõnigi minuealine, 60-aastane Eesti inimene, kes varem suhtus pessimistlikult mu ametisse, mõistab, kuivõrd vajalik on seksuaalkasvatus nii lastele kui ka täiskasvanutele ja äkki leidub tulevikus tema öökapil ka orgasmiraamat.

Kokkuvõtteks: vanemad, ärge keelake lapsel tutvuda oma kehaga, andke tema seksuaalsusele võimalus areneda! Täiskasvanud, nautige oma seksuaalsust ja orgasme! Rahuldatud inimesed on õnnelikumad ja lastel on parem kasvada õnnelikus peres.

Rita Holm on aastaid töötanud Eestis algklasside õpetaja, lasteaiakasvataja ja lasteaia juhatajana ning Soomes kümme aastat lasteaias.