Nüüdsest ehib Anne katlamaja seina Tiit Veeberi bareljeef.

FOTO: Erakogu

Esmaspäeval avati Lohkvas Anne katlamaja seinal omaaegse tuntud ettevõtja Tiit Veeberi bareljeef.

Tiit Veeberit (6.10.1948–27.4.2012) peeti tema elu ajal üheks paremaks soojamajanduse asjatundjaks Tartus. Ta oli soojatootja Fortum Tartu üks omanikke ning talle kuulusid ka legendaarne Tartu pood Riia mäel ja meierei Kavastus.

1988. aastal asutas Veeber ettevõtte Giga ja võttis toonastes keerulistes tehnilistes tingimustes ette Tartu vanalinna kaugküttevõrgu väljaehitamise, mis parandas märkimisväärselt linnajao elukeskkonda.

1992. aastal asus Veeber propageerima odavaid kohalikke kütuseid ja rakendama neid Tartus. Tema idee oli ka rajada elektri ja sooja koostootmiseks tehnoloogiline baas Tartusse ja tema eestvedamisel rajati linna piirile koostootmisjaam.

Tiit Veeber oli aastatel 1993–1996 Tartu linnavolikogu liige ning õiguskomisjoni esimees. Teda tunti ka kultuurielu helde toetajana, kes muu hulgas annetas korduvalt näiteks Peetri kiriku korrastamise hüvanguks.

Veeber on avaldanud hulganisti Tartu soojamajandust ja linnaelu käsitlevaid artikleid ajakirjanduses, samuti mälestusteraamatu «Tiidu suits: Tartu elu pildid».

Bareljeefi avamise puhul meenutas Tiit Veeberi elutööd elektriinsener Jüri Laurson:

«Tiit Veeber paistis eriti silma 1992. aastal, mil Tartus tegutsevatest suurettevõtetest olid veel vaid üksikud järele jäänud. Õli ja maagaasi hinnad olid tõusnud lakke ja Tartu linn liikus vastu külmale talvele. Maagaasi kasutamine toasooja tootmiseks osutus võimatuks. Eesti Gaas keeras paljudel ettevõtetel maksujõuetuse tõttu kraanid kinni. Isegi paljud eramajade tarbijad lõpetasid maagaasi kasutamise ja jäid võlglasteks.

Tekkinud olukorrast pääsemiseks moodustasime 12. detsembril Tiit Veeberi ja Viktor Villemsiga kolmeliikmelise algatusgrupi. Kutsusime Tartu erksamad elektri- ja soojusinsenerid Tiigi 15 tehnilise järelevalve inspektsiooni nõupidamisele, et leida üheskoos energiakriisist väljapääs.

Nõupidamisel jõuti järeldusele, et kiiresti tuleks ehitada turbaküttel töötav soojuselektrijaam. See jäi aga tollase linnavalitsuse vastuseisu tõttu tegemata. Kuid aktsiaseltsi Giga omaniku Tiit Veeberi eestvedamisel viidi Anne katlamajas soojatootmine kiiresti üle turbale ja hakkpuidule.

15 aastat hiljem, 19. oktoobril 2007 paigaldati koostöös aktsiaseltsiga Fortum Anne katlamaja juurde ka soojuselektrijaama nurgakivi. Jaam valmis 29. mail 2009.

Tänu turbaküttel ja hakkpuidul töötavale soojuselektrijaamale ei sõltu Tartu soojatarbijad enam Venemaalt tulevast gaasist.

Tiit Veeber heitis enam kui kümme aastat tagasi pilgu tulevikku ja nägi ette, et praegune turbal ja hakkpuidul põhinev soojatootmine ei ole veel lõplik arengutase. Ta unistas ajast, mil turbaküte asendatakse vesinikküttega. Nüüd paistab, et see aeg polegi enam kuigi kaugel.

Supilinna poiss Tiit Veeber oli nagu energiageneraator, kes tegi Tartu arengu nimel suuri tegusid. Ta ei kogunud raha sukasäärde, vaid ehitas 1990. aastal Edasi toimetuse trükikoja, lükkas käima Tartu soojamajanduse rekonstrueerimisprogrammi, annetas raha Peetri kiriku remondiks, paigaldas Giga ja Kambja valla koostöös Kambja kalmistu väravaesisesse parki 37-tonnise perekonnakivi «Hoidke meid alles».

Ta on pannud õla alla mitmetele heategevusprojektidele, aidanud edendada kultuuri ning toetanud neid, kes on elu hammasrataste vahele jäänud.»