Kadunud rahvas Eestis ehk ingerisoomlased peavad Tartus peo

Kaks Katrit Tuutari Tallikola külast. Ehk Katri Penula ja Katri Jaakkimainen (Jaakkimainen on Maria Abramova vanatädi). Pildistatud Ingerimaal kolhoosi karjalauda juures.

FOTO: Maria Abramova erakogu

Täna tähistatakse 30 aasta möödumist ingerisoomlaste liikumise algusest Eestis ettekannete ja soomekeelse näitemänguga, mille on loonud Tartus elav pedagoog ja ingerisoomlanna Maria Abramova.

Näitemäng kannab pealkirja «Leningradi piima viimas» ehk «Leningrattii maitoo viemäs». See kõlab soome keele murdes, mida kõneldi Ingerimaal. Loo autor Maria Abramova on ise üks väheseid ingerisoomlasi, kes suudab veel emakeeles tekste luua ja neid meeleolukalt esitada.

Näidend on inspireeritud tema pere loost ning etenduses osaleb folkloorirühm Röntyskä.

Lisaks Tartu ingerisoomlaste seltsi liikmetele esinevad peol ka Viljandi ingerisoomlaste segakoor Sävel, Pärnu seltsi lapsed ja lauljad teistest seltsidest.

Ingerisoomlaste liikumise üks esimesi algatajaid Eestis oligi Tartu ingerisoomlaste selts. Praegu on selles sadakond liiget.

Tartu ingerisoomlaste seltsi liikme Maie Ojamaa sõnul väheneb nende liikmeskond pidevalt, sest paljude seltside osalejate keskmine vanus on 70 või rohkem.

«Need on aga põhiliselt Ingeris ehk Leningradi oblastis sündinud eakamad inimesed, kes jõudumööda osalevad ingerisoome kooride ja koguduste töös. Samuti nende Eestis sündinud järeltulijad, kes ingerisoome pärimuskultuuri oluliseks peavad,» kirjeldas ta. «Inimesi, kes on aktiivsed, on igalt elualalt: arste, õpetajaid, ettevõtjaid, poliitikuid. Siiski on enamus seltside liikmeid juba pensionärid.»

Maie Ojamaa ise on sündinud Eestis. Ema oli tal ingerisoomlane, isa aga Peipsi-tagune eestlane.

«Sada aastat tagasi oli ka ingerisoomlaste mõtteis oma riigi loomine,» rääkis Maie Ojamaa veel. «Mingi algeline üritus Põhja-Ingeri Vabariigi/ Kirjasalo Vabariigi näol eksisteeris 9. juulist 1919. aastast kuni 6. detsembrini 1920. Kahjuks jäi see ainult ürituseks. Käisin eelmisel aastal koos soomlastega Kirjasalos, kus tähistasime 98 aasta möödumist päevast, kui 8. septembril 1919 pühitseti Ingeri lipp. See oli üks väga meeldejääv septembrikuu päev: kõigepealt jalgsi 8 kilomeetrit vihmas, mööda isegi autodele läbimatut teed. Kohale jõudes ootas meid ees rinnuni heinaga lage plats. Aga see kõik vääris seda tunnet, kui kohalikud ingeri sõbrad heiskasid Ingeri lipu!»

Kirjasalos eelmisel aastal. Vasakult seltsi liikmed Leili Hansmann, Erna Tartto ja Maie Ojamaa.

FOTO: Erakogu

Maie Ojamaa lisas, et kui järele mõelda, siis on ka ingerisoomlased Eestis sisserändajad, aga sellised, kes on väga hästi sulandunud Eesti ühiskonda. «Eestis elab väga palju ingerisoomlaste järeltulijaid, kes peavad ennast eestlasteks ja ingerisoome juuri ei pea enam üldse oluliseks,» rääkis ta. «Ühest küljest on see ju tore. Aga teisest küljest on see viinud selleni, et oleme otsekui unustatud rahvas, kelle viimased killud on laiali Eestis, Soomes, Venemaal ja Rootsis. Samas, me võime olla tänulikud eesti rahvale, kes on meid vastu võtnud ja andnud võimaluse säilitada seda, mis on veel alles jäänud.»

Eestis kokku on aga 10 ingerisoomlaste seltsi, kes kõik kuuluvad Eesti Ingerisoomlaste liitu, kus aktiivseid liikmeid on 850.

Tartu ingerisoomlaste seltsil on oma maja Tartus, Veski 35, kus leiavad aset Tartu seltsi üritused. Koos tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva, emadepäeva, 5. oktoobril Ingeri päeva, jõulusid. Lisaks leiavad seal aset ingerisoomlaste folkloorirühma Röntyskä ja segakoori Kiuru proovid ning koguduse jumalateenistused kaks korda kuus.

Kõigi ingerisoome seltside põhiline eesmärk on pärimuskultuuri säilitamine. Ja näiteks sel aastal oli Eesti ingerisoomlastel 28. laulu- ja tantsupidu Iisakus, mille korraldas Ida-Virumaa ingerisoomlaste selts.

Tartu ingerisoomlaste laulu- ja tantsupeol 2017. aastal.

FOTO: Erakogu

Ingerisoomlaste seltsitegevuse algusest 30 aasta möödumise sündmus algab Tartu ülikooli muuseumi valges saalis täna, 6. oktoobril kell 14, kus ettekande ingerisoomlaste seltside tegevusest teeb Anatoli Schultz, kes oli ingerisoomlaste seltsitegevuse alguse juures ning kes on ka endine Eesti ingerisoomlaste liidu esimees. Teine ettekanne on kultuuriministeeriumi esindajalt Anne-Ly Reimaalt.

Tartu ülikooli muuseumi valges saalis on ka ingerisoomlaste poolt Eestis välja antud raamatute näitus. Lisaks kaks fotonäitust, millest üks on möödunud suvel ingerisoome lastelaagris tehtud fotodest ning teine Maie Ojamaa ingerisoome pühapaikadest.

Skuoritsa kiriku juures. Vasakul Maria Abramova, paremal Leili Soovere.

FOTO: Maie Ojamaa

Tagasi üles