Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/01/12/7479123t1h5df4.jpg)
/nginx/o/2018/10/05/11469686t1hf6e0.jpg)
Noa üle käib kodus alati võitlus – väike koorimisnuga on nii minu kui ka ema lemmik. Seekord pean leppima sakilise väitsaga. «Sellega lõigates pole arugi saada, kas on ussitanud või ei,» kurdan. «Küll sa saad,» tuleb lühike vastus. Mis seal ikka, pean leppima. Kollase sabaga nuga jääb emale.
Pikemale vaidlusele pole aega raisata, sest Tartu ülikooli loodusmuuseumi loodustundmise õpetaja Külli Kalamees-Pani julges arvata, et veel selle nädala lõpuni mandril seeni jagubki. «On lootust, et saartel on seeni veidi pikemalt, ehk kaks nädalat,» pakkus ta.