Teadur: kärbseseen kõlbab vaid ämma mürgitamiseks

Eesti metsade kõige mürgisemaid seeni ehk kärbseseeni on tänavu ohtralt. Foto: Kelly Kukin

Noa üle käib kodus alati võitlus – väike koorimisnuga on nii minu kui ka ema lemmik. Seekord pean leppima sakilise väitsaga. «Sellega lõigates pole arugi saada, kas on ussitanud või ei,» kurdan. «Küll sa saad,» tuleb lühike vastus. Mis seal ikka, pean leppima. Kollase sabaga nuga jääb emale.

Pikemale vaidlusele pole aega raisata, sest Tartu ülikooli loodusmuuseumi loodustundmise õpetaja Külli Kalamees-Pani julges arvata, et veel selle nädala lõpuni mandril seeni jagubki. «On lootust, et saartel on seeni veidi pikemalt, ehk kaks nädalat,» pakkus ta.

Metsas ja oma mõtetes uidates peaaegu komistan pomerantspuraviku otsa. Keskmise suurusega, oranži mütsiga maitsev pirukatäidis, aga ussid on minust ette jõudnud ja omale ideaalse pidulaua leidnud. Ussid on kiired. Nad on mitmeid kordi minust enne seene sisse jõudnud, aga pole ka imestada, sest tänavuses «Akadeemia» seitsmendas numbris kirjutab Mari Järvelaid, et ussid söövad igal aastal 12 000 tonni seeni, inimesed vaid 600.