Erkki Bahovski: miks Liivimaa on vale nimi

Erkki Bahovski

FOTO: TPM

Oma artiklis «Miks on Liivimaa Tartu­maale tähtis?» (TPM, 26.9) kirjutab vastne Euroopa Parlamendi saadik Igor Gräzin, miks Tartu ja Tartumaa peaksid pöörama pigem pilgud Riia ja sellega ka Liivimaa poole. «Riiast vaadatuna pole me provints ja õnnetus, vaid osa klassikalisest Liivimaast, nagu see 700 aastat oli,» arvab ta.

Kogu teema võiks lõpetada nendinguga, et Eesti on unitaarriik ja siin pole seega klassikalisi provintse. Kuid ma ei tahaks Gräzini ettepanekut täiesti sõelapõhjaks tulistada. Probleem on aga selles, et ettepanekul on vale nimi. Sest 700 aastat klassikalist Liivimaad on «alternatiivne fakt», millel pole tegeliku ajalooga mingit pistmist.

13. sajandist Liivi sõjani eksisteerinud Vana-Liivimaa hõlmas ka Põhja-Eestit. Liivimaa kubermang tekkis 1629. aastal Altmargi vaherahuga ning siis läks see Rootsi koosseisu. 1721. aastal läksid Eesti- ja Liivimaa Venemaa koosseisu.

Seega on nn klassikaline Liivimaa, millest räägib Gräzin, vallutajate tehtud moodustis ja kindlasti noorem kui 700 aastat. Miks peaksime sellest eeskuju võtma?

Meenutagem siinkohal ka meie esiisade meeleavaldust 101 aastat tagasi Petrogradis, kus eestlased nõudsid ühise asuala moodustamist senise kahe kubermangu asemel. Tundub, et nad olid valel teel ...

Gräzini arvates on Tartu ja Tartumaa ajalooline pealinn hoopis Riia. «Viinavoorid, palgikoormad, ehituskivid ja sõjamehed liikusid alati Riia sadama poole ning sealtkaudu kaubad ka meile. Kristjan Jaak jalutas meile Riiast, sealt küsisid Jakobson ja Jannsen omale ajaleheluba,» kirjutab ta.

Tangot saab tantsida ikka kahekesi ja küsigem, miks peaks Riia Tartut armastama.

Jutt käib aga 19. sajandist. Varem pole Tartu seos Riiaga sugugi nii tugev olnud. Üleüldse on Tartu vanem linn kui Riia (teadaolev asutamisaasta või esmamainimine vastavalt 1030 ja 1201) ja siit tekib loomulikult küsimus, kuidas sai Tartu 150 aastat ilma Riiata hakkama. Gräzini vastandumine Tallinnaga on muidugi küsitav: kui Tartu ja Tallinna vahe rahvaarvult on umbes neljakordne, siis Riia ja Tartu vahe oleks umbes kuue ja poole kordne. Tangot saab tantsida ikka kahekesi ja küsigem, miks peaks Riia Tartut armastama.

Kuid miks ei võiks Tartumaa tõesti ajada tihedamalt asju Läti ja Riiaga?

Euroopa Liidu liikmesus annab selleks suurepärase võimaluse ja tegelikult on paljud eestlased ka Lätis käimas (ka vastupidi muidugi). Säärases kultuuri- ja majandusvööndis pole midagi uut – võtkem kasvõi Malmö-Kopenhaageni piirkonna, mis on tänu Rootsi ja Taani vahelisele sillale saanud hoo sisse.

Aga Lätiga tihedama koostöö plaani ei peaks nimetama Liivimaaks ega vastandama seda Tallinnaga. Tallinn ja Läti ei ole üksteist vastandavad tegurid, vaid võivad koostöös anda Tartule ja Tartumaale hoopis lisakasu.

Tagasi üles