Lehte Hainsalu on oma ümmarguse sünnipäeva eel avaldanud raamatu «Olla üheksavägine», mis on enamasti elurõõmus, aga kohati surmtõsine. Peategelane on ta ise, Lehte, kellest ta kirjutab kui temast ja mitte minast, nagu oma elulugude ülestähendajail on kombeks.
Tellijale
Lehte Hainsalu süüvis oma ellu üheksal moel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline vaatevinkel toimib meie biograafiarohkes ajastus nagu värske tuuleõhk. Kirjutaja ei pea ennast maailma nabaks. Ühtlasi annab selline nipp kirjanikule vaadata olnud eluolu kõrvalt ja kaugemalt-kõrgemaltki ning liikuda oma soovi järgi aegruumis edasi-tagasi.