Igor Gräzin: miks on Liivimaa Tartumaale tähtis?

Igor Gräzin Foto: Mihkel Maripuu

Riiast vaadatuna pole me provints ja õnnetus, vaid osa klassikalisest Liivimaast, nagu see 700 aastat oli. Eesti aga ei suuda niigi palju ära teha, et Valga rong jõuaks pärale enne, kui Riia rong ära läheb.

Fakt on see, et Tallinnas ja Harjus elatakse üle kahe korra paremini kui Tartumaal. (Arvude keeles: esimeste puhul on SKP inimese kohta 110 protsenti Euroopa keskmisest, Tartumaa puhul 54.)

See lõhe on läinud seda suuremaks, mida enam on riiki voolanud nn euroraha. Eurorahaga näiteks ehitati Mäo teeristi ümberõit, mille tagajärjel jooksis Paide linn tühjaks neistki külastajatest, kes sinna seni olid tulnud. Kõik väiksemad firmad peale Sämmi Grilli läksid kinni.

Puurmanisse ehitati tore sild (muide, aasta betoonehitise preemiaga pärjatud), mis ei klapi kuidagi neljarealise liiklusega. Riigiraudteelane Elronist Andrus Ossip, kes õnneks ametist lahti sai, teatas kahe aasta eest, et teda Tartu–Valga rongid ei huvita ja meie siis elagu, kuidas tahame.

Ja vastupidi: tahetakse ehitada superraudteed Rail Balticut – millega pole mitte kedagi ega midagi kusagile vedada –, aga sedagi mööda Eesti serva läbi Pärnu. See tähendab Süda- ja Lõuna-Eestist mööda.

Meie õige lennufirma on Air Baltic, mis lendab Riiast otse kogu maailma, mitte nagu tallinlaste Nordica kolmele-neljale külalennuväljale Norras.

Tallinnas plaanitakse merealust tunnelit Helsingisse, mis ei puutu kogu ülejäänud Eestiga kokku mitte kuidagi. Valetatakse ka seda, et justkui ehitataks seda tunnelit era- ja eurorahaga. Aga see on valejutt – euroraha sinna taha ei tule ja tegelikult käib skeemi otsimine, et leida võimalust, kuidas kasvõi laenude abil riigiraha kätte saada.

Nagu alati – Tallinna eralõbud peab kinni maksma ülejäänud Eesti.

Mäletate tselluloosivabriku (inimeste lollitamiseks oli nimi puidurafineerimise tehas!) ideed – raha ja kasu Tallinna ja hais Tartusse? Õnneks panid Tartu linna ja Tabivere inimesed valitsusse selle pisikesegi mõistuseraasu, mis selle tobeduse mõneks ajaks ära jättis.

Aga mõelgem positiivselt ja küsigem: kuhupoole meie vaim ja elu rohkem kisub? Kas mitte Riia poole? Sest Riia on meie ajalooline pealinn ju! Viinavoorid, palgikoormad, ehituskivid ja sõjamehed liikusid alati Riia sadama poole, ning sealtkaudu kaubad ka meile. Kristjan Jaak jalutas meile Riiast, sealt küsisid Jakobson ja Jannsen omale ajaleheluba.

Praegu veab isegi Jõgevamaa suurt osa oma kaupadest Riia poole ja meie õige lennufirma on Air Baltic, mis lendab Riiast otse kogu maailma, mitte nagu tallinlaste Nordica kolmele-neljale külalennuväljale Norras. (Olgu, europarlamendi saadikuna möönan, et lennuk Tallinnast käib ka Brüsselisse, aga sellise piletihinnaga, et soodusajal saaks selle raha eest Kuule ja tagasi lennata.)

Kõikide seniste valitsuste lubadused tegeleda regionaalpoliitikaga on andnud tulemuseks ümmarguse nulli. Mida edasi, seda suuremaks see null läheb: suletakse haiglaid, lubatakse kinni panna veel rohkem koole, postiteenus lõpetatakse ära. Pakiautomaadid ei saagi töötada, kui pole elektrit ega internet – nagu alati – ei tööta.

Kõikide seniste valitsuste lubadused tegeleda regionaalpoliitikaga on andnud tulemuseks ümmarguse nulli. Mida edasi, seda suuremaks see null läheb: suletakse haiglaid, lubatakse kinni panna veel rohkem koole, postiteenus lõpetatakse ära.

Riiast vaadatuna pole me provints ja õnnetus, vaid osa klassikalisest Liivimaast, nagu see 700 aastat oli. Eesti aga ei suuda niigi palju ära teha, et Valga rong jõuaks pärale enne, kui Riia rong ära läheb. Arvan, et me saame Eesti raudteelaste jäärapäisusest jagu. Aga sellegipoolest peaks meeles pidama, et Tallinna poole meil asja ei ole. Elagu ise, nagu tahavad, sest meie oleme Liivimaa.

Selleks oleme algatamas Euroopa Parlamendis koos kolleegide Artis Pabriksi ja Indrek Tarandiga uuringut ja poliitilist aktsiooni «Projekt Liivimaa». Tähtis on see, et Artis ja Indrek on ajaloolased, mina koos ühe oma assistendiga juristid. Ja me käivitame selle projekti nii, et me saame seda kodus edasi teha – näiteks mina järgmises riigikogu koosseisus, kus see saab olema üks kõige kihvtimaid projekte!