Nelja aasta eest septembris toimunu tulemusel sündis Vabaerakond. Tegu oli paljude inimeste ühise jõupingutusega. Tulek oli edukas ja päädis kaheksa mandaadiga riigikogus, mida võib pidada väga heaks tulemuseks. Vabaerakonna fraktsioon on olnud riigikogu üks töökamaid. Kuid sellest hoolimata jäi erakonna enda arendamine ja uute kõneisikute kaasamine tagaplaanile. Üks asi on midagi luua, teine asi on seda arendada ja juhtida.
Vahur Kollom: Vabaerakond ei viska püssi põõsasse
2016. aasta sisevalimistel oli Jaanus Ojangu ilmumine Andres Herkeli kõrvale esimehe kandidaadina tegelikult kui sõnum juhtimisstiili muutmise vajalikkusest. Artur Talvik sai esimeheks 2017. aastal ja andis liikmetele lootust uueks hingamiseks.
Tänavu kevadel juhtunu aga muutis nii mõndagi. Talviku taandumine oli märgiline ja andis mõista, et läheme ajas tagasi. Suutmatus erakonda õiges suunas juhtida andis aga tõuke uute poliitiliste jõudude tekkele.
Vabaerakonnal on sel pühapäeval Raplas erakorraline üldkoosolek. Inimesed saavad valida ja osutuda valituks. On kolm esimehekandidaati ja tihe konkurents juhatuse liikmete kohtadele. Ja mis kõige olulisem: saab teha selgeid valikuid.
Kaul Nurme tulek esimehekandidaadina on erakonna käivitanud. Tema sõnumid on inimesi kõnetanud. Ka konkurendid teistest erakondadest on esimehekandidaadi omaks võtnud ja soovivad edu valimistel.
Paljude asjatundjate hulgast, kes on toetanud Kaul Nurme kandidatuuri, paistab juba praegu välja tugev meeskond: Monika Haukanõmm, Sirje Kiin, Märt Läänemets, Tiiu Kuurme, Neeme Kuningas, Kadri Jäätma, Kristo Krumm, Elo Lutsepp ja paljud teised.
Andres Herkel on andnud oma panuse erakonna loomisel ja eestvedamisel. Olnud töökas riigikogus. Olukord on aga muutunud. Tsiteerides president Toomas Hendrik Ilvest: «Mis toond on meid siia, enam edasi ei vii.» Paljud vabaerakondlased mõistavad, et senistel tingimustel jätkata ei saa.
Eelmisel nädalal mainis Helir-Valdor Seeder, et on räägitud võimalikust Vabaerakonna ja Isamaa ühinemisest. Võimalik, et keegi on kõrgemal tasemel pisut flirtinud, ega muidu selliseid väiteid kasutataks.
Kõik öeldu aga ei pruugi vastata tõele, eks konkurendid ikka soovi näidata Vabaerakonda väetina.
Isamaa viimase aja passiivsus paneb ka mõtlema, et nad nagu ootaksid midagi. See stsenaarium on aga vastuvõetamatu paljudele vabaerakondlastele. Kõik öeldu aga ei pruugi vastata tõele, eks konkurendid ikka soovi näidata Vabaerakonda väetina.
Näen erakonna esimehe kandidaatides soovi edasi minna ja kutsuda avatud platvormiga ühinema teisi poliitilisi liikumisi. Suur küsimus on, kes, kuidas ja kellega erakonda edasi viib. Kaul Nurmel on nii tahe, sõnumid, visioon kui ka meeskond, kellega riigikogu valimistele vastu minna.
Vabaerakond on juba korra tõestanud, et on võimalik uue jõuna poliitikasse tulla. Saab tõestada, et suudame edukalt jätkata. Vara on meid maha kanda. Tänu uutele tuultele on tekkinud huvi erakonnaga liituda. Sisemised debatid on hoopis tugevdanud erakonda.
Üks on selge: Vabaerakond jätkab hoolimata sellest, milline on erakorralisel üldkoosolekul vabaerakondlaste valik – kas Kaul Nurm või Andres Herkel või hoopiski Tarmo Kask.