Vene hävitaja kihutas lennundusmuuseumist filmivõtetele

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Eile laaditi hävitaja lennundusmuuseumis treilerile. Urmas Glase

FOTO: Urmas Glase

Eile algasid režissöör Peeter Rebase uue ajaloolise põnevusfilmi «Firebird» võtted. Tõsiselul põhineva linateose sündmused leiavad aset Nõukogude Liidu õhuväes ja selle tarbeks laenab võttemeeskond Eesti lennundusmuuseumi eksponaati, üle maailma kasutusel olnud Vene hävitajat MIG21.

Eile lõunaajal laaditi hävitaja lennundusmuuseumis treilerile ning selle vedu pidi plaani kohaselt toimuma täna öösel. «Loodetavasti jõuab veos Pärnusse kella kuueks hommikul,» rääkis lennundusmuuseumi juht Mati Meos eile. Ta täpsustas, et ülegabariidilisi veoseid tohib transportida ainult öösiti.

Meosi sõnul on see esimene kord, mil lennundusmuuseum mõne oma eksponaadi filmivõteteks välja laenab. «MIG21 on üks kuulsamaid Vene hävitajaid üldse. See oli esimene Vene lennuk, mis lendas kaks korda kiiremini, kui levib heli,» selgitas lennundusmuuseumi juht.

«See võeti relvastusse kuuekümnendatel ja sellest ajast on seda pidevalt täiustatud,» jätkas Meos. Tema sõnul on säärased hävitajad kasutusel veel tänapäevalgi, näiteks mõnes Aafrika riigis, samuti Hiinas ja Pakistanis. «Venemaal neid minu teada enam relvastuses ei ole,» ütles ta.

Lennundusmuuseumisse jõudis MIG21 aastal 2005 Poolast, kus see oli kasutusel õhuväes. «Meil on see nüüd restaureeritud, tegu on väga kena lennukiga,» rääkis Meos.

Filmi autor Peeter Rebane ütles linateost tutvustades, et elame ajastul, mil inimõigused, võrdsus ja vabadus ei saa siiani osaks suurele hulgale inimestest. «Minu eesmärk on näidata, kuidas lähedased inimsuhted on läbi ajaloo toiminud – isegi kõige repressioonirohkemal ajal ja kohas, nagu oli külma sõja aegne Nõukogude sõjavägi,» rääkis Rebane.

«Firebird» on Harvardi ja Lõuna-California ülikooli lõpetanud Peeter Rebase esimene täispikk mängufilm. Stsenaariumi on kirjutanud Rebane koos peaosatäitja, Briti näitleja Tom Prioriga, filmi produtsent on lätlanna Brigita Rozenbrika.

Tagasi üles