Galerii: Pereülikooli õppeaasta algas marjade ja veini maitsemisega

Täna Eesti maaülikoolis alanud pereülikooli õppeaasta esimeses loengus said täiskasvanud teadmisi, millistest aiasaadustest eriti head koduveini teha ning lapsed said proovida isevärki marju ja istutada maitsetaimi.

Samal ajal kui lektor Rein Lillak seletas maaülikooli tehnikamaja teise korruse saalis kuulajatele, kuidas teiste aiasaaduste hulgas ka tomatitest koduveini valmistada ning mismoodi maitseb vein, kuhu on pandud õuna, arooniad ja rabarbereid, käis kolmandal korrusel usin marjade ja õunte nosimine.

«Mingi imelik maitse on sel marjal, minul maitsevad kodus mustsõstrad küll teistmoodi,» hõikas pereülikooli marjamaitsmise õpitoas üks algklassipoiss.

«See teistmoodi maitse on võib olla seepärast, et need mustsõstrad siin on sügavkülmutatud, suvel kodus põõsa küljest saad sa värskeid marju noppida,» selgitas uudishimulikule noormelehe maaülikooli aednik Helina Nassar.

Mustsõstarde kõrval olid laual veel maasikad, vaarikad, punased sõstrad, astelpaju marjad, eestimaised viinamarjad, kirsid, ploomid, viigimarad ja füüsalid. Viimastele lõid hambad sisse vaid paar julgemat. «See on ju nagu tomat,» arvas üks tüdruk pärst füüsali maitsmist.

Üllatuslikult läksid maitsmisel väga hästi kaubaks viigimarjad, mida pereülikooli esimeses loengus osalenud lapsed varem kunagi proovinud polnud.

Pereülikooli projektijuht Riin Kikkas selgitas, et lastele on väga oluline võimalus ise kõike järele proovida. «Täna istutatud maitsetaimed saavad lapsed koju kaasa võtta,» lisas Kikkas.

Esimesest pereülikooli loengust võttis osa ligi viiskümmend huvilist. Oma kolmeaastase lapselapse Gerdiga oli loengusse tulnud ka Marju Mõus. «Varasematel aastatel käisin oma vanemate lastelastega, Gerdil on tänane päev esimene,» rääkis vanaema Marju oma noorimast lapselapsest, kes vestluse ajal järjekindlalt vanaema selja taha peitu püüdis pugeda.

«Eks ta harjub tasapisi,» arvas vanaema Marju, kelle abikaasa oli samal ajal teisel korrusel kuulamas loengut kääritatud jookide kohta. «Ilmselt läheb pärast loengut kodus kohe ka suuremaks koduveini teoks,» arvas Marju.

Pereülikooli õppeaasta kestab järgmise aasta maikuuni, igas kuus on üks loeng. Näiteks oktoobris on teemaks poliitika ja novembris saavad pereülikooli tudengid arvutada välja, kui kalliks läheb kodus pannkookide küpsetamine.

Pereülikoolis küll hindeid ei panda, aga seal osalejad saavad matrikli, kuhu iga osaletud loengu lahtrisse saab pereülikooli tudeng templi.

«Oleme pereülikooli projekti Eesti teadusagentuuri abiga vedanud 2012. aastast alates. Tõsi, eelmine aasta jäi meil küll vahele, kuid proovime edaspidi igal aastal pereülikooli taas käivitada,» lisas Riin Kikkas.