Rekordimees Kaur Kivistik jookseb emotsiooni, mitte Eiffeli torni või mõne mäe pärast

Janno Zõbin
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Takistusjooksja Kaur Kivistikul on siht silme ees: eesmärk on korrigeerida Tokyo olümpiamängudel Eesti rekordit koguni kümne sekundi võrra. 
Takistusjooksja Kaur Kivistikul on siht silme ees: eesmärk on korrigeerida Tokyo olümpiamängudel Eesti rekordit koguni kümne sekundi võrra. Foto: Sille Annuk

Jooksja Kaur Kivistiku nimi pole kergejõustikufännidele tundmatu. Ta on mees, kes sel aastal Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustel Berliinis lõi 3000 meetri takistusjooksus Eesti rekordi ja saavutas üheksanda koha.

Eelmise rekordiomaniku, Nõukogude Liidu meistersportlase Ilmar Ruusi rekord püsis igavikulised 47 aastat. Kaheksakümnendatel ja üheksakümnendate alguses üritasid aega lüüa, kuid jäid tulemusele napilt alla praegune Tallinna tehnikagümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Mati Uusmaa ja Austraalias töötav diplomaat Aivar Tsarski. Seejärel tuli paus ja ligilähedale jõudiski alles veerand sajandit hiljem Kivistik, kes tegi lõpuks Berliinis oma unistuse teoks.

«Ilmselt jäi neil puudu sportlikust õnnest. Muidugi, aastas on sul üldse piiratud arv võistlusi,» märkis Kivistik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles