Ettevõtluse alustamine kätkeb riske ja tuleb võtta vastutus, kuid kõigile ei sobi töökohtade loomise vastutuse koorem. Pealegi on ka algajal ettevõtjal vaja leida väärt tööjõudu. Selles olukorras on siiski hea, kui inimesi kõigiti julgustatakse ettevõtet looma ja antakse selles nõu.
Tartu ärinõuandlas proovime anda esmase tõuke ettevõtlust proovida juba vanemale koolieale. Aasta jooksul osaleb meie asjakohastes projektides ligi 1400 õpilast, nendega on seotud sadakond koolinoorte ettevõtet.
Järgmine sihtrühm on noored, kel on kõrgharidus omandatud või omandamisel. Näiteks start-up’ide seas populaarsust koguval konverentsil sTARTUp Day osaleb igal aastal 2500–3000 inimest.
Rõõmu teeb seegi, et aastas käib nõustamisel 700–800 ettevõtjat maakondliku arenduskeskuse kohta, kokku on sealt nõu saanud 35 000 inimest. Kõik see viitab sellele, et meil jätkub nii ettevõtjaid kui ka häid ideid.
Sageli öeldakse, et kõrgharidusega spetsialistid eelistavad tänapäeval palgatööd ettevõtte loomisele. Julgen vaielda, sest nõustamistel näeme järjest kõrgharidusega spetsialiste, kes soovivad siirduda palgatöölt ettevõtjaks. Näeme ka teadlasi, kes otsivad enda loodule turustusvõimalusi.
Ühiskonnas peaks kasvama julgus tunnistada, et ettevõtlus on seotud riskidega. Kui midagi ebaõnnestub, annab see ettevõtjale asendamatu kogemuse.
Eestis võib alustav ettevõtja olla nii noor kui ka keskealine, aga ühine on kõikide puhul soov end ja oma äriideid praktikas tõestada. Vähem tähtis pole ka majandusliku sõltumatuse ja isikupärase elustiili ihalus.
Eestis on osaühingu asutamine tehtud lihtsaks ja seetõttu on äriregistrisse kantud ettevõtetest aktiivsed umbes pooled. Just selle aktiivsema poolega ärinõustamisel kokku puutumegi ning leida nende ideedele parim võimalik võimendus on meie põhiülesanne.