Mismoodi käib töö komisjonis, mille liige Matti Maimets sai altkäemaksukahtlustuse?

Matti Maimets mõisteti õigeks kahe ametialase kuriteo toimepanemises. Foto: Margus Ansu

Tartu ülikooli kliinikumi arstile ja ülikooli infektsioonihaiguste õppetooli juhatajale Matti Maimetsale on kahtlustuse korduvas altkäemaksu võtmises kaela toonud töö antiretroviirusravimite hankimisega tegelevas sotsiaalministeeriumi komisjonis.

Kahtlustuse järgi heidetakse Matti Maimetsale ette paari-kolme aasta jooksul altkäemaksu võtmist ravimitootjatelt ja turustavatelt firmadelt eesmärgil, et komisjon eelistaks nende ettevõtete müüdavaid ravimeid.

Tartu Postimees uuris, kas ja kuidas on komisjoni liikmel võimalik terve komisjoni arvamust kallutada mõne ravimitootja või turustava firma kasuks, esitades üksikasjalikke küsimusi komisjoni töö kohta.

Vastab sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopato, kes on ühtlasi komisjoni esimees. Intervjuu leidis aset meili teel.

Kuidas antiretroviirusravimite hankimist koordideeriva komisjoni liikmeid valitakse?

Komisjoni kuuluvad HIV-positiivsete ravi ja ravikorraldusega kokku puutuvate asutuste esindajad. Need on ravikeskuste ehk Tartu ülikooli kliinikumi, Lääne-Tallinna keskhaigla, Narva haigla ja Ida-Viru keskhaigla esindajad ning sotsiaalministeeriumi, ravimiameti, terviseameti ja justiitsministeeriumi esindajad, samuti patsientide esindusorganisatsiooni esindaja.

Kui sageli koosseis muutub?

Koosseis muutub vajadust mööda.

Kui sageli on komisjon kahel viimasel aastal koos käinud?

Komisjoni istungid toimuvad kaks korda aastas.

Kas arstid, kes esindavad komisjonis Eesti suuri haiglaid, on aastaid pigem ühed ja samad või vahetuvad komisjonis tihti?

Põhikoosseis on olnud sama, aga komisjon on kaasanud lisaekspertidena ka uusi infektsioniste erinevatest ravikeskustest.

Komisjonil on 10 liiget. On öeldud, et komisjon on otsustusvõimeline siis, kui kohal on neli liiget. Tooge palun kahe viimase aasta koosolekute kohta ka selliseid näiteid, kui palju on arvuliselt komisjoni liikmeid kohal olnud?

Viimases kahes komisjonis on olnud kaheksa või üheksa liiget.

Kas Matti Maimets on saanud osa võtta kõigist kahe viimase aasta koosolekutest?

Dr Maimets on osalenud kõikidel viimase kahe aasta jooksul toimunud komisjoni istungitel.

Mis laadi ettepanekuid on viimasel ajal tehtud antiretroviirusravimite kasutamise kohta?

Komisjon arutab uusi ravivõimalusi, prognoosib patsientide arvu, analüüsib eelmistel aastatel teostatud ravi tulemusi ja koostab prognoosid ravimite vajaduse kohta tulevaks aastaks.

Mis laadi küsimused lähevad hääletamisele?

Komisjon kinnitab toimeainepõhised raviskeemid vastavalt ravivajadusele ja kehtivatele ravijuhistele.

Kas ravimi otsustamisel enamasti ka vaieldakse ja kaalutakse ravimi tõhusust või tema hinda?

Uute raviskeemide arutelud on laiapõhjalised ja pikaajalised, arvestades rahvusvaheliste ravijuhiste soovitusi, ravimite efektiivsust, Eesti patsientide ravivajadusi ning eelarve võimalusi.

Kas koosolekute otsused puudutavad ka ravimite hulgimüüjaid ja kas selle võib otsustada häälteenamus?

Komisjonis tehtavad otsused ei puuduta ravimite hulgimüüjaid.

Kas hääletamine on komisjonis avalik ja kas kõik hääled protokollitakse nimeliselt?

Hääletamine ei ole salajane ja nimeliselt hääli ei protokollita.

Kas paari viimase aasta koosolekuil on hääletamise tulemused olnud enamasti üksmeelsed? Või on need olnud just sellised, et otsustavaks saab üks hääl?

Kuna on eelnenud põhjalik arutelu, siis on hääletamise tulemused olnud üksmeelsed.

Kuidas koosolekul vastu võetud otsused mõjutavad päriselt riigihanke tingimusi või hankekonkursi võitja valikut? Ehk kuidas komisjoni otsused mõjutavad seda, millise ravimifirma ja millise hulgimüügifirma kaudu ravimid tegelikult Eesti patsientide kätte jõuavad?

Antiretroviirusravimite (ARV) riigihanked on keerulised ja aeganõudvad, sest igal aastal tuleb leida tasakaal väga suure sagedusega uuenevate rahvusvaheliste ravijuhiste ja uute oluliselt kõrgema hinnatasemega ravimite ning tegelike eelarveliste võimaluste vahel.

ARVde riigihankeid korraldatakse üldjuhul üks või kaks korda aastas.

Enne komisjoni koosolekut teeb sotsiaalministeerium turu-uuringud.

Seejärel koostab sotsiaalministeerium esmase hankeplaani versiooni vastavalt eelarvele, ravimi kasutuse prognoosidele ja hankeplaan viiakse esimesele arutelule komisjoni.

Komisjoni koosoleku arutelu ja ettepanekud protokollitakse, millele üldjuhul järgneb uus tehniline dialoog ravimitootjaga.

Seejärel toimub lõplike hankeplaanide kinnitamine komisjoni liikmetega ning ostuplaanide korrigeerimine, millele järgneb riigihanke väljakuulutamine. Hankeplaan on avalikustatud sotsiaalministeeriumi kodulehel.

Kas komisjoni hääletatud otsus on seaduseks? Või on see soovitus?

Komisjoni otsused on nõuandvad.