/nginx/o/2018/09/19/11428860t1h4329.jpg)
21. septembril kell 13 algab Eesti Kirjandusmuuseumi saalis konverents imepärasest muistendite-maailmast, kus kõnelevad Mare Kõiva, Mall Hiiemäe, Risto Järv, Ülo Valk ja Rita Repšienė ning kus Eda Kalmre tutvustab kogumikku «What a Wonderful World of Legends. Articles on rumours and legends».
Tänapäeva muistenditele, kuulujuttudele ja uudisfolkloorile pühendatud rahvusvahelise osalusega konverents on pühendatud Eda Kalmre 60. sünnipäevale.
Folkloristina on Eda Kalmre uurimisvaldkond olnud avar ja ulatunud klassikalistest lugudest tänapäevaste muistenditeni, traumade ja katastroofide vaatlemisest kangelaste ja kuulsustega seotud lugudeni, tütarlaste pärimusest ja albumikultuurist visuaalsete väljendusviiside käsitlemiseni.
Eda Kalmre enda sõnul on tal kaante vahel üle 300-leheküljeline inglisekeelne artiklikogumik, kuhu ta on koondanud valiku aastatel 1996 kuni 2017 ilmunud tänapäeva muistendite (linnalegendide) ja nendega seotud kuulujuttude alaseid artikleid ja uurimusi. Seal on üheksa pikemat artiklit ja kolm lühiülevaadet.
«Artikleid on veidi täiendatud, lisatud illustratsioone,» ütles ta. «Raamatus on eessõna, mis kirjeldab, kuidas sedalaadi meedia osalusel sündinud ja levinud tänapäeva moodsa aja lood sattusid maailma folkloristide laiemasse huviorbiiti ja uurimisaineseks 1970. aastatel. Ning kuidas selle uueilmelise meediamõjulise tänapäevase rahvajutuga, millel on lähedased seosed ja kattuvused kuulujuttudega, siin Eestis algust tehti 1990. aastatel. See on ju tänapäeva inimese rahvaluule, mida tasub fikseerida ja uurida ning minu tulek folkloristikasse langes just sellesse aega.»
Raamatus «What a Wonderful World of Legends. Articles on rumours and legends» on artiklid Afganistanistani sõja ja parvlaev Estonia hukuga seotud muistenditest. Sellest, kuidas Eesti meedias said kangelased vendadest Voitkadest.
Samuti artikkel imelistest põlvnemislugudest, kus eesti päritolu omistati nii leedi Dianale kui president Jeltsinile. Avaldatud on ka üks peatükk Eda Kalmre vorstivabriku raamatust, ka on seal uurimus sellest, kuidas tekkis ja arenes kirjandusmuuseumi Lilla Daami kummituslugu ning artikkel tänapäeva valetamisnaljandi nn Münchauseni loo pööramisest meedias tõsilooks, kriminaalseks legendiks. Peale selle veel sotsiaalmeedia ja digiajakirjanduse kommentaaridel põhinev uurimus toidupettusest meie poekettides, niinimetatud salatipesu ja beebiporganidite kuulujutud. Viimane lühilugu raamatus on Vanemuises sel suvel etendunud muusikali Sweeney Toddi kavalehe lugu sarnaste juttude tagamaadest.
Miks on aga legendilaadsed lood ja kuulujutud imepärased, kui need on enamasti väljamõeldised, vahel lausa vale ja pettus.
Eda Kalmre vastas nii: «Muistendid ja kuulujutud tükivad vestma küll ebameeldivatest ja hirmutavatest asjadest, aga osal neist on veel üks iseloomulik joon: nad sarnaselt muinasjuttudele pakuvad ka lootust ja väljapääsu. Ma olen sellele mitmes oma artiklis osutanud. Niisugused on lood eesti poisist, kes Afganistanis madusid söötis ja kelle madu ära päästis. Niisugused on ka personaalse või rahva identiteediga seotud lood sugulusest selle maailma kuulsate, rikaste ja ilusatega.»
Eda Kalmre viimaste uurimistööde hulka kuulub see, kuidas muudeti kohanimesid viimase haldusreformi käigus.
Konverentsipäeva «Imepärane muistendi-maailm» esineja Mare Kõiva kõneleb aga legendide transversaalsed aspektidest, Mall Hiiemäe ufopärimuse tunnusjoontest, Rita Repšienė pühast minevikust ja vastuolulisest tulevikust, Risto Järv Lilla Daami puudutusest ning Ülo Valk õudselt naljakatest juttudest ehk usundilise muistendi ja huumori suhetest.
Konverentsi korraldavad Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond, Akadeemiline Rahvaluule Selts, Eesti-uuringute Tippkeskus.
Sündmusel on kohvipaus ja muusikaline vahepala ning suurel hulgal sünnipäevahõngu.