Mihkel Kree lahkus TÜ teaduskooli juhi kohalt, kuna teaduskooli entusiastide initsiatiiv ei leidnud toetust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Tartu Ülikooli teaduskool võiks kanda hoopis Eesti teaduskooli nime, arvab Kree.

Mihkel Kree võitis juba Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasena olümpiaadidelt medaleid informaatikas ja füüsikas. Tartu ülikoolis õppis ta füüsikat ja 2009. aastal kaitses seal magistrikraadi. Ta jätkas doktorantuuris Marseille Ülikoolis. Kree on õpetanud ka Kuningas Abdullah' Teadus- ja Tehnikaülikoolis Saudi Araabias.

FOTO: Kristjan Teedema

2016. kuni 2018. aastani Tartu Ülikooli teaduskooli juhtinud Mihkel Kree oli valmis rääkima, miks ta tänavu märtsis ametikuuest loobus. Teaduskooli uuele direktorile Riin Tammele soovib ta aga jõudu ja indu.

«Mulle teaduskooli tegevus väga meeldib,» ütles ta alustuseks. Tartu ülikooli teaduskool koondab ju õpihimulisi koolinoori üle Eesti. Ka kõige võimekamad leiavad teaduskooli e-kursustelt oma tasemele vastavat lisamaterjali ja ülesandeid. Samuti viib teaduskool sarnaste huvidega noori kokku olümpiaadidel ja õppelaagrites. See kõik annab noorele inimesele uskumatult suure arenguhüppe ja kontaktide võrgustiku juba enne ülikooli astumist.

Teaduskooli õppe kvaliteedi tagavad aga suure missioonitundega olümpiaadide korraldajad, juhendajad ja õppejõud, kellest paljud on ka ise olnud teaduskooli õpilased.

Sealjuures teeb Mihkel Kreele muret teaduskooli tegevuse järjepidevus ja stabiilsus. Teaduskoolil on küll fikseeritud riiklik rahastus, kuid seda pole aastaid suurendatud. Peale selle leiavad paljud olulised võistlused ja üritused aset puhtalt korraldajate entusiasmist ja jupi kaupa kogutud projektirahast.

Mihkel Kree sõnul on teaduskool esitanud haridus- ja teadusministeeriumile lisarahastuse taotluse lisategevuse elluviimiseks.

«Seda näiteks töö jätkamiseks Chemicumis püsti pandud uurimislaboris, kus on katsevahendid, atraktiivsed õpiprogrammid, kompetentsed tegijad, kuid mis rahastuse puudumise tõttu tuleks lihtsalt kinni panna,» kirjeldas ta. «Ka sooviks teaduskool kaasata veelgi rohkem õpilasi suvistesse õppelaagritesse, kus Eesti parimad valmistuvad rahvusvahelisteks olümpiaadideks. Teaduskool sooviks saata Eesti võistkondi ka uutele rahvusvahelistele olümpiaadidele. Näiteks Euroopa informaatikaolümpiaadile ja Euroopa füüsikaolümpiaadile, mille traditsiooni algatasime meie siin Eestis, kuid nüüd ei leia me enam vahendeid, et lähetada neile olümpiaadidele oma võistkond.»

Ministeeriumi vastus teaduskooli rahastustaotlusele on olnud aga eitav ja vastuses on kõlanud Kree sõnul väiklane ülikoolidevaheline konkurents: Tartu ülikoolile ei saa lihtsalt anda rohkem raha kooliõpilastega tegelemiseks, sest teised ülikoolid saavad ju mitu korda vähem.

«Siit tuleb välja, et Tartu ülikooli teaduskoolile võib saatuslikuks saada selle nimi – Eesti teaduskool oleks neutraalsem,» arvas ta. «Aga just tänu Tartu ülikooli teaduskooli ümber koondunud tegijatele on siin uskumatult vägev potentsiaal ning tahe pingutada veelgi rohkem, teha veelgi paremini – miks ei lubata seda potentsiaali kasutada? Mu meelest on väga kurb, et initsiatiiv ei leia mingitki toetust.

Mina võtsin vastu otsuse teaduskooli juhi kohalt lahkuda. Ühest küljest said mulle selgeks sealsed piiranguid, kuid teisalt otsisin endale põnevamaid väljakutseid. Praegu töötan ettevõttes Starship Technologies ja arendan autonoomselt liikuvaid kullerroboteid. Pean tunnistama, et mul pole aastaid nii põnev olnud, igaks päevaks jagub üksjagu nuputamist ja väikseid võite – justnagu vanasti olümpiaadidel käies.»

Teaduskooli uuele direktorile Riin Tammele soovib Mihkel Kree aga jõudu ja indu nii traditsioonilise teaduskooli tegevuse jätkamisel kui ka uute suundade väljaarendamisel. «Soovin, et kõik huvilised õpilased üle Eesti teaksid teaduskoolist ja leiaksid oma tee kas teaduskooli kursustele või olümpiaadidele. Ja luban, et aitan ka ise jõudumööda kaasa näiteks füüsikaolümpiaadi korraldamisel ja ülesandeid luues.»

Tagasi üles