Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Soodne raha jääb käeulatusest välja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tõrvandi Papli 11 majavanem Kadri Jürimaa näitab termopildistamise ülevaatest, et otsakorterite välisnurkade temperatuur oli mõõtmise ajal null kraadi ja maja soojakaod suured.
Tõrvandi Papli 11 majavanem Kadri Jürimaa näitab termopildistamise ülevaatest, et otsakorterite välisnurkade temperatuur oli mõõtmise ajal null kraadi ja maja soojakaod suured. Foto: Sille Annuk

Tõrvandi kortermaja majavanem vaatab nukralt, kuidas Kredexi remonditoetus kipub käest libisema, sest maja haldav vallaettevõte ei taha end laenudega siduda ja ühistu moodustamine on ka keeruline.


Tõrvandi Papli 11 maja on tüüpiline majandiaja kortermaja. Selle mure on ka üsna tavaline – vaja oleks remonti ning soojustamist, kuid tasapisi remondifondi kogudes jõuab edasi väga aeglaselt. Kredexi pakutud remonditoetus ja sooduslaen näivad jäävat kättesaamatuks.

Põhjusi ja osalisi on mängus mitu.

Majas ei ole loodud ühistut, see kuulub korterelamute ühisusse, mida haldab Ülenurme vallale kuuluv ettevõte Olme, mille põhitegevus on soojatootmine ja veevarustuse tagamine.

Olme peab arvet iga hallatava maja remondifondi kogunemise kohta ning remondib nii, nagu elanikud soovivad ja remondifond kannatab – palju ei kannata.

Vald kardab võlgu

Praegu saaks laenu taotleja olla ühisus ja Papli 11 majavanem Kadri Jürimaa on Kre­de­xist uurinud, et takistusi selleks ei ole. Küll aga on tema meelest käe ette pannud vald.

«Vallavanem ei ole sellisest asjast huvitatud, et meie maja võtaks laenu ja remondiks 12 korteriga maja. Vallavanem ütles, et vallal pole õigust laenu võtta, aga kuidas siis vald võtab, meie, elanikud, oleme ka ju osapooled?» kirjutas Jürimaa toimetusele.

Asi on aga keerulisem ja mitmetahulisem. Vallavanem Aivar Aleksejev ütles, et kindlasti ei ole ta Papli 11 maja remontimise vastu ja ta pole ka selle vastu, et seda tehakse laenuraha eest. «Olen selle majaga hästi tuttav, minu ämm elab seal,» ütles Aleksejev.

Konks on aga selles, et vald ei taha olla võetava laenu tagajaks, samuti ei soovi seda täielikult vallale kuuluv Olme.

«Kui majas peaksid tekkima makseraskused ja tegu on vallale kuuluva osaühinguga, võib juhtuda, et kõik valla maksumaksjad hakkavad ühe maja võlgu maksma. Sellised ohud on, oleme ausad,» sõnas Aleksejev.

Võlgade teema on Olmele tõesti tuttav. Olme hallata on 30 maja ringis ja ettevõtte juhataja Arvo Kann ütles, et nende majade peale kokku on võlgu 1,5 miljoni krooni ehk ligemale 100 000 euro väärtuses.

«Me pole remondilaenu võtmise vastu, aga Olmel pole seda ressurssi, et võimalikke tekkivaid laenuvõlgu kinni maksta,» sõnas Kann.

Kadri Jürimaa mõistab võlglaste juttu, kuid nende majas võlglasi ei ole.

Lahendus ühistu

Lahendus, mille Aivar Aleksejev ja Arvo Kann välja pakkusid, on moodustada korteriühistu.

Sellele on mõelnud ka Jürimaa, kuid sellelgi on omad agad. Ühelt poolt pelgab ta, et ühistu moodustamine võtab liiga palju aega, et jõuaks veel Kredexi toetust taotlema. Taotluste esitamise aeg saab ümber tuleva aasta lõpul.

Kui aja poolest jõuakski, on raskem katsumus majaelanike nõussesaamine. «Ma ei usu, et meie vanemad prouad oleksid sellega nõus,» nentis ta.

Oma ämma meelsust selles küsimuses Aleksejev oletama ei hakanud.

Tasapisi remontides on üht-teist selles maja ka ära tehtud. Trepikodadele on pandud uued uksed, valatud on uued trepimademed, kuid sellest jääb väheks.

«Meie majal on igasugu hädad kaelas,» alustab Jürimaa loetlemist, «vesi jookseb iga suurema vihmaga keldritesse, asjad hallitavad seal. Talvel kütame sõna otseses mõttes maja ümber olevat õhku, osa kortereid külmub. Ühes korteris sajab ventilatsiooniaugust vihmavesi sisse. Ühes korteris on talvel põranda soojuseks null kraadi. See ei ole normaalne.»

Jürimaa meelest on praegu täielik patiseis.

«Ise siin mõtlen, et ikka naljakas küll, riik loob soodsad tingimused meie kortermajade kordategemiseks, aga vald paneb käe ette,» ütles ta.

Tagasi üles