Meenus põhikooli füüsikaõpetaja, karm ja järjekindel naine, kes tegi ka kõige kõmisevamale puupeale selgeks nii kruvireegli kui ka energia jäävuse seaduse. Viimane väidab, et energia ei teki ega kao, vaid see võib muunduda ühest liigist teise ja kanduda ühelt kehalt teisele. Aga kuidas siis nii, et ma maksan millegi eest, mida füüsikaseaduste järgi ei saa olemas olla? Taastuma tähendab ju eesti keeles endiseks saama, tagasi tulema. Või kas tõesti vaatab meie igakuiselt elektriarvelt vastu sulaselge vihje perpetuum mobile ehk igiliikuri võimalikkusele?
Põhikooliõpingutest on mul möödas juba hulk aega ja mine tea, mida vahepeal uut on füüsikamaailmas juhtunud, äkki on avastatud midagi sootuks uut ja senist maailmast arusaamist pea peale pööravat. Sestap pöördusin abi saamiseks Vikipeedia poole. Selgub, et artiklit «taastuvenergia» seal polegi, hoopis suunatakse edasi lehel «taastuv energiaressurss», taastuvat energiaressurssi määratletakse energiavarana, mida saab kasutada lakkamatult. Loogiline ja arusaadav. See ressurss kätkeb endas energiat, mida tuleb ju sellest ressursist, näiteks metsas kasvavast puust, toota ehk muundada: panen halud ahju, pistan tule otsa ja tuba läheb soojaks. Metsas kasvavad aga ahju aetud puude asemele uued. Või päike tõuseb igal hommikul taas ning paistab kenasti päiksepaneelide peale, ja nii veel umbes viis miljardit aastat.