Rahvaülikooli pärlid: lilleküpsised, pärsia keel ja noodikiri

Kaisa Hansson ei väsi selgitamast ükskõik mis vanuses inimestele, et õppida on mõnus. Parasjagu tutvustab ta keeleõppe pilte. Foto: Anni Õnneleid

• Tartu rahvaülikooli tunniplaanis on sel sügisel kokku 307 kursust.

Üles on kasvanud terve põlvkond inimesi, kes mäletavad, kuidas neid ootas kodus praeahjus soe kartulipuder ning kuidas magustoiduks võis endale tõsta tugevasse vahtu löödud mannavahtu, mida oli hea külma piimaga limpsida. Või kodust suppi, mida pakkus kas tädi või sõbranna ema, ning mille järel kanti lauale ka omatehtud pirukad või korbid!

Praegu tundub nii mõnelegi, et teeks selliseid lihtsaid roogasid ka ise, aga millegipärast ei tule need nii maitsvad välja, kui vanast ajast meeles on. Samas, midagi rasket ei tohiks seal ju olla.

Moekad kodused toidud

«Meie uus kursus – kodused klassikalised toidud – on juba ootamatult populaarseks kujunenud,» ütles Tartu rahvaülikooli turundusjuht Kaisa Hansson koolituskalendrit sirvides ja rahvaülikooli uudiseid jagades.

Koduse toidu tegemist juhendab koka ja pagarina töötanud Lea Saks, kes teab nippe, mida kasutada alates jahukastme tegemisest kuni selleni välja, kuidas rullida tainast nii, et kohupiimakorbile jääksid ilusad ääred või moskva saiakestele kenad kihid.

Omaette teema on kringlitegu, mida samuti enam väga sageli kodus ette ei võeta, kuigi vahel ju võiks. Ükski raamatutarkus ei asenda aga otse pagarilt kuuldud nippe, mida saab rahvaülikooli köögis oma kätega ka järgi proovida.

Maitsev kursus on ja klassikaliste pritsküpsiste ehk Eesti kohvikutes juba nõukaajal populaarsete lilleküpsiste küpsetamine. Ja miks mitte minna sel sügisel proovima sefiiripallide kodusel teel valmistamist?!

Maiuspaladekursuste tarkusi jagab Agne Vahemets, kes on õppinud Tartu kutsehariduskeskuses ning kes kodukondiitrina valmistab eritellimusel torte, kooke ja komme.

Käsi peseb kätt

Kokanduse kõrval teine valdkond, mis on Kaisa Hanssoni sõnul huvilistelt ootamatult suurt tähelepanu pälvinud, on rahvaülikooli uued, väikestes rühmades õpetatavad keeled: ungari ja pärsia keel.

«Meil on juba kuus ungari keele huvilist!» lisas ta.

Ungari keele õpetajaks on Anu Nurk, kes on aastaid töötanud ungari ja soome keele õpetajana ning koostanud mitmeid õppevahendeid ungari keele ja kultuuri õpetamiseks. Eesti ja ungari keel on teatavasti sugulaskeeled ning Anu Nurga sõnul leiab vähemalt ühe vanasõna, mis kõlab sarnaselt mõlemas keeles. See on: käsi peseb kätt. Ka veenab ta, et ungari keele hääldamine ei ole eestlasele raske ning grammatika on loogiline.

Rahvaülikooli pärsia keele õpetaja on aga pärslanna Banafsheh Khaleghdoust. Ta on pärit Iraanist ning tal on magistrikraad ärijuhtimises, kuid alates 2010. aastast on ta töötanud võõrkeeleõpetajana ning tõlkinud erialakirjandust. Pärsia keel on maailma üks vanemaid keeli ning pärsia kirjandus ja poeesia on väga rikkalikud ning iga huviline saab tänu pärslannast keeleõpetajale osa ka Iraani ajaloo- ja kultuuripärandist.

Noodikiri ja laul

Rahvaülikool jätkab paljude kursustega, kuhu igal hooajal uusi registreerijaid jagub.

Näiteks võib õppima tulla noodikirja, juhendajaks Lauri Breede. Kursus on mõeldud neile koorilauljaile, kel muusikaline haridus puudub ning kel kooriproovides võib saada takistuseks rütmi või noodikõrguste tabamine. Nooti õpitakse tundma järgmise aasta üldlaulupeo repertuaari abil.

Kaisa Hansson lisas, et lauluhäält kuuleb nende majas vaat et iga päev ning üldse ei ole haruldane see, et keegi tuleb ja soovib oma solistioskusi arendada või mikrofoniga laulmist harjutada, nii täiskasvanud kui lapsed.

Ootamatult populaarseks on kujunenud vanemate inimeste nutikool, mille vastu on inimestel huvi sedavõrd suur, et töö käib kahes rühmas ning registreerijaist on moodustunud ootejärjekord.

«Nutiseadmetest ei pääse keegi, loomulikult mitte seenioridki. Koolitusele tullakse oma telefoni või tahvliga ning meie koolitaja Kadi Tamm selgitab igale õppijale kannatlikult tema nutiseadmne hingeelu, õpetades kasutama igapäevaelus vajalikke äppe, pildistamist, pilveseadeid ja videokõnede tegemist, kaardirakenduste ja pangateenuste kasutamist, uudiste lugemist ja Google`otsingut.

Aeg tuleb võtta

Tartu rahvaülikooli tunniplaanis on sel sügisel kokku 307 kursust ning näib, et ees ootab hea aasta.

«Mulle tundub, et inimeste elatustase on paremaks muutunud ning et nad leiavad rohkem võimalusi sisukaks ajaveetmiseks, oma oskuste täiendamiseks või millegi uue õppimiseks,» ütles Hansson. «Ning kui vahel kurdetakse ajapuudust, siis mina soovitan mõelda nii, et see aeg tuleb võtta just nüüd, kui tervis on hea ja huvi maailma vastu suur.»

Tartu rahvaülikool pakub sügissemestril veel terve rea tasuta koolitusi loovuse ja ettevõtlikkuse, vene ja eesti keele, arenguvajaduse ja meeskonnas töötamise alal. Need kursused on mõeldud kindlale sihtrühmale, kes on kas ilma erialata või aegunud kvalifikatsiooniga inimesed või väga väikse sissetulekuga inimesed.

Ka pakub rahvaülikool tasuta koolitusi õpetajatele ja õppejõududele. Kõigi niisuguste kursuste läbiviimist toetab Euroopa Liit. Lähemalt saab uurida: https://www.rahvaylikool.ee/tasutakoolitused