Iga väiksemagi lastemajas tekkinud lapse seksuaalse väärkohtlemise kahtluse osas alustatakse kriminaalmenetlust

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Ärakuulamistoa põrandat katab hele vaip, kuhu välisjalanõudega minna ei tohi. Seal antakse lapsele võimalus rahulikult oma läbielatust rääkida ning seda saab lindistada ja filmida. Pildil Lõuna lastemaja juhtivspetsialist Kai Hallik. MARGUS ANSU

FOTO: Margus Ansu

Kuigi lastemaja avati Tartus alles eile, on selle spetsialistid siin töötanud juba kevadest saadik. Tõik, et selle ajaga on Lõuna-Eestis abi saanud juba 22 seksuaalselt väärkoheldud last, iseloomustab hästi seda, kuidas on lastemaja Tartusse jõudmist oodatud.

«Me ei ole pidanud väga palju rääkima sellest, et avame nüüd maja Tartus. Meid leiti kohe üles,» rääkis lastemaja juhtivspetsialist Kai Hallik.

Lastemaja teeb enim koostööd politseiga, kuid Halliku sõnul on nende poole juba pöördunud asenduskodud ja mõned kohalikud omavalitsused. «Õnneks leiavad meid üha enam üles koolid. Ja lapsed helistavad ise lasteabitelefonile,» ütles ta.

On ju teada, et kõige rohkem esineb laste seksuaalset väärkohtlemist peredes. Ka Kai Hallik on varasemas töös noorsoopolitseinikuna enim kokku puutunud just selliste juhtumitega.

«Näiteks kasuisa, kes hoolitses lapse eest. Ta pesi tüdrukut ja «kontrollis» seejuures lapse «tussu tervist». Laps ei tunnetanud seda väärkohtlemisena, tema jaoks oli see armastuse väljendamine. Täiskasvanud saavad aru, et loomulikult ei ole selline käitumine õige,» rääkis Hallik. «Aga see võib kesta aastaid, sest lapse käitumine ei muutu – tema jaoks ei olegi midagi valesti. Nii kulub aega, enne kui ta aru saab, et nii ei ole õige.»

Lastemaja jaoks ei mängi rolli, kui väärkoheldud lapse juhtum tuleb välja aastaid hiljem ja seda on keeruline tõendada. Tähtsam on see, et laps saaks ka siis vajalikku toetust, et liikuda eluga edasi ja ravida emotsionaalseid haavu. «Oleme politseile menetlemisel igati abiks, aga lastemaja prioriteet on ikkagi lapse tervis,» ütles Hallik.

Ärakuulamine

Lõuna-Eesti lastemajas võtavad seksuaalselt väärkoheldud või sellise kahtlusega lapsi vastu kaks spetsialisti. Kui laps sellesse uude, soojades ja heledates toonides kujundatud majja jõuab, saab ta seal igakülgset abi ja tähtis on, et just ühes kohas. See tähendab, et vajaduse korral kutsutakse lastemajja politseinik, psühholoog, kohtuarst, günekoloog või keegi muu vajalik ning niigi hapras seisus lapse jooksutamine mööda ametkondi jääb ära.

Lapsele on sageli olulisemgi see, et teda lihtsalt kuulataks. Selleks on lastemajas eraldi pehmete tugitoolide ja väikse lauaga ruum, mida nimetatakse ärakuulamise toaks. «Seal ma räägin lapsega, lasen tal mängida ja lihtsalt rahulikult olla,» rääkis Hallik.

Toas on kaamera ja veel üks varukaamera, mille edastatud pilti saab jälgida kõrvaltoast. Ärakuulamise toa seinalambi juhtme küljes on ka väike lüliti, millest saab sisse lülitada mikrofoni, kui tekib vajadus lapse juttu salvestada.

Samuti on Lõuna lastemajas tuba arstlikuks ülevaatuseks ja teraapiliseks tegevuseks.

Me ei ole pidanud väga palju rääkima, et avame nüüd Tartus lastemaja. Meid leiti kohe üles, rääkis Kai Hallik.

Lastemaja ja selle partnerite missioon ongi see, et seal kogutud tõendid oleksid kohtus aksepteeritavad ning väärkohtlemise ohver ei peaks mitu korda läbielatust rääkima.

«Me ei peaks tegelikult ühtegi inimest, veel vähem last, kelle tuleviku kujundamisel on igal temaga kokku puutuval spetsialistil oluline roll, sundima neid kannatusi uuesti kogema,» rääkis Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Kairi Kaldoja.

Ohvrisõbralikum menetlus

Kaldoja sõnul on prokuratuur veendunud, et lastemaja aitab kaasa tõhusamale, kiiremale ja ohvrisõbralikumale kriminaalmenetlusele. «Mitte kellelgi ei ole õigust rikkuda väikese inimese tulevikku. Need, kes seda teevad, peavad oma tegude eest vastutama, mistõttu iga väiksemagi lastemajas tekkinud kuriteokahtluse korral alustatakse kriminaalmenetlust,» sõnas prokurör.

Praegu tegutseb Eestis pooleteise aasta eest loodud Põhja lastemaja Tallinnas ja Lõuna lastemaja Tartus. Lastemajaga saab ühendust telefoninumbril 620 8358, hädaabinumbril 112 või lasteabitelefonil 11 6111. Lastemajja võivad oma mure või kahtlusega pöörduda nii lapsevanemad kui ka lastega töötavad inimesed, nagu näiteks lasteaia- või kooliõpetajad ja arstid.

Kaia Iva

FOTO: Margus Ansu

KOLM KÜSIMUST
Kaia Iva

sotsiaalkaitseminister

Teie ametiaja alguses (2016. aasta lõpp – toim) oli lastemajade loomine lihtsalt ilus unistus. Nüüd on neid kaks. Kuhu edasi?
Esmalt on tähtis see, et kõik lapsed üle Eesti teaksid pöörduda Põhja või Lõuna lastemajja. Aga sealt edasi – me peaksime vaatama Ida-Virumaa poole. Probleemid on kõikjal, kuid seal on veidi teistsugune kogukond, keda tuleks kõnetada veidi teisiti. Seal on ka vähe spetsialiste, näiteks psühholooge, ja seetõttu oleks vaja eraldi meeskonda, et nende lastega tegeleda.

Mida tuleks teha, et abivajavaid lapsi paremini leida?
Väga oluline on, et oleks teada lasteabitelefoni number. Koolides tuleb rääkida, kuhu sellistel puhkudel pöörduda. Sageli näevad lapsed ise omavahel suheldes, et sõbral on mure, ja nad pöörduvad ise selle poole, kes aidata saaks.
Lastekaitsetöötajad on öelnud, et kui abivajavatest lastest on meedias rohkem räägitud, siis on ka nendega rohkem ühendust võetud. Samuti tuleb harida vanemaid. Peresuhted ja nende kvaliteet on väga tähtis selleks, et laps ei liiguks lähedussuhte otsingul suunda, mis võib lõppeda katastroofiga.

Lastemaja projekt on maailmas üsna ainulaadne. Milliseid muutusi on see siiani toonud?
Kuna lasetemajas on võimalik probleemiga tegeleda ühes kohas ja viisil, et laps ei karda ütlusi anda, on pöördumisi palju rohkem. Neid pole ju rohkem seetõttu, et juhtumeid oleks plahvatuslikult rohkem, vaid seetõttu, et inimesed teavad, et nad saavad kuskilt abi. See positiivne jälg on juba ühiskonnas olemas.

Lastemaja

  • Erialadevaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks.
  • Lastemaja asub Tallinnas ja Tartus.
  • Esimene lastemaja avati 2. jaanuaril 2017.
  • Augusti seisuga on sealt abi saanud 132 last.
  • Abivajavast või hädasolevast lapsest teata kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale, hädaabinumbril 112 või lasteabitelefonil 11 6111.
Tagasi üles