Genialistide klubil algas murdeiga

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Veidi alla poole tuhande inimese pressis end eile öösel Genklubisse, kus tähistati klubi 12. sünnipäeva.  Tähtpäeva puhuks pani Vaiko Eplik taas kokku ansambli Eliit, improvisatsioonilist muusikat loova koosseisu, mille liikmed hiilgasid laval nii kontserdiga, kui rõõmustasid rahvast DJ-puldi taga Bollywoodi tantsumuusikaga.

«Meie mänguplaan oli kasutada palju elektroonikat ja eksperimenteerida just selles vallas,» ütles Eplik. «Igaüks võttis kaasa seda tehnikat ja neid pille, mida ise tahtis.»

Kohal oli kogu Eliidi koosseis: Vaiko Eplik, Jarek Kasar, Madis Aesma ja Raul Saaremets.

Seekord ei saanud liituda ansambli raudvara Jaan Pehk, kes viibis parajasti Rootsi Kuningriigis. Ansambli improvisatsiooniline elektrobiitide ja vokaaliefektidega läbi põimunud kava pakkus kõrghetki (näiteks kohapeal sündinud «Meil pole motivatsioonipuudust», «Kõige kallim on tervis» ja «Mis on kõige naljakam koht, kus sul on puuk olnud»), mille puhul oli näha ja tunda, et bänd laval helidega tõesti lõbutses, aga ka neid katsetusi, mis päriselt lõpuni välja ei kandnud. Taolise improviseeritud kontseptsiooni puhul on raske isegi professionaalsete muusikute puhul ennustada, kas spontaanselt loodu üdini õnnestub.

Kultuuril ja muusikal on jõud viia inimesed kuhugi, kus nad tunnevad end vabadena. Rõõm ja mõttevabadus on kaks asja, mida Genklubis kogeda saab, ütles Kaspar Aug.

Genialistide klubi arendus- ja projektijuht Kaspar Aug lähtus sünnipäevapeo kava kokkupanemisel isiklikest kogemustest. «Mõtlesime tiimiga, et millised on pidudest kõige lõbusamad mälestused. Minule tuli meelde Vaiko Epliku korraldatud Bollywoodi pidu Tallinnas, mälestused sellest on väga eredad,» meenutas Aug.

See, et tuli kokku impro-Eliit, on õnnelik juhus. «Nad olid sel kuupäeval vabad ja nii see juhtuski, mingisugust müstikat siin pole,» ütles ta.

Meeleolu Genklubis kujunes ülevaks ja muusikasse võis end ära kaotada kuni varajaste hommikutundideni.

Kaksteist aastat on ühe subkultuurse klubi jaoks pikk aeg. Mis on Genklubi kestvuse saladus?

Kaspar Aug, praegune Genialistide klubi arendus- ja projektijuht: «Ma arvan, et see on rõõm tehtud tööst. Kultuuril ja muusikal on jõud viia inimesed kuhugi, kus nad tunnevad end vabadena. Rõõm ja mõttevabadus on kaks asja, mida Genklubis kogeda saab. Need kaks väga võimsat ja vajalikku tunnet! Ei ole võimalik, et need kunagi kaoksid. Nende tunnete loomine inimestele on minu jaoks samuti rõõm.»

Henri Roosipõld, Genklubiga seotud alates 2012. aastast, programmijuht aastatel 2016–2017: «Klubi püsivuse saladus on hingeline püsimatus, lahe gäng ja eksistentsiaalne äng. See on praegu kõik, mis mul on öelda.»

Ahto Külvet, programmijuht aastatel 2013–2016: «Kindlasti inimesed. Klubi on olnud eri aegadel eri näoga ja muutunud aja jooksul nii, et on meeltmööda just neile inimestele, kes on parajasti publikuks. Tartus ju üliõpilased kogu aeg vahetuvad, aga klubi on kriitilise massi endaga ikka kaasa tõmmanud. Mingis mõttes on ta kaubamärk ja legend.»

Tagasi üles