Geenivaramuga liitunud unustavad vahel vereproovi anda Tartus saab nõusoleku täita ka paberil

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Vereproovi andmine.

FOTO: Urmas Luik

Suur osa Tartu ülikooli Eesti geenivaramuga liitunuist on vereproovi andmise edasi lükanud või selle hoopis unustanud. Teine osa inimesi eelistaks nõusolekuvormi täita paberi peal ning allkirjastada see pastakaga, mitte digitaalselt.

Tartu ülikooli Eesti geenivaramu on riigilt saanud teatavasti ülesandeks koguda tänavu 100 000 geenidoonori vereproovid, eesmärgiga arendada personaalset meditsiini ja geeniteadust.

Uusi doonoreid hakati koguma aprillikuus ning geenivaramu teabejuhi Annely Alliku sõnul on uute doonorite kogumise projektiga praeguseks liitunud juba 50 000 inimest. Pisut ootamatu on aga see, et vereproovi andnuid on neist ainult 35 000.

See tähendab, et 15 000 inimest on küll veebikeskkonnas www.geenidoonor.ee oma nõusoleku geenidoonoriks hakata digitaalselt allkirjastanud, kuid vereproov on ikka veel andmata.

Vereproovi kogumise töövahendid.

FOTO: SILLE ANNUK / PM/SCANPIX BALTICS

Annely Alliku sõnul võib põhjuseid olla mitu. Kuigi vereproove koguvad kõik suuremad haiglad ja SYNLABi teaduslaborid üle Eesti, vajab õige koha ülesleidmine ikkagi aega ja ettevõtmist.

Sageli pakutakse neis kohtades hommikupoolseid aegu, mis kõigile ei pruugi sobida. Inimene võib olla ka unustanud selle, et geenidoonoriks ta end küll registreeris, kuid vereproovi pole veel andnud. Või mõtleb siis, et aasta lõpuni on aega, küll jõuab.

Annely Alliku sõnul praegu järjekordi ei ole ning seepärast soovitas ta vereproovi andma tulla kohe, kuna aasta lõpus võivad järjekorrad tekkida.

«Ka oleme hakanud me neile inimestele, kes on oma nõusoleku andnud, vereproovi aga veel mitte, meeldetuletuskirju saatma,» rääkis ta.

Üks kogemus on geenivaramul veel. Suurel hulgal inimestest, kes oleksid valmis geenidoonoriks hakkama, ei ole kehtivat ID kaarti. Võib ka olla, et teadmata kadunud on PIN-koodid või esineb mingi kolmas probleem, mis digiallkirjastamist segab.

Sel põhjusel on alates esmaspäevast, 10. septembrist Tartus geenivaramu majas loodud võimalus allkirjastada nõusolek ka paberi ja pastapliiatsiga, ning sealsamas veri loovutada.

«Loodame paberi peale nõusoleku andmise võimaluse viia järk-järgult ka teistesse verevõtukohtadesse üle Eesti, kuid esialgu on see tõesti vaid Tartus,» ütles Annely Allik.

Geenivaramu kabinet Tartus (Tartu, Riia 23B I-korrus) on avatud esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti kell 8.30 – 13:30 ning teisipäeviti ja neljapäeviti kell 13.30 – 17.30.

Eesti Vabariigi juubeliaastal täiendatakse Geenivaramut 100 000 inimese andmetega. Uutele geenidoonoritele tehakse geenikaart, mille alusel saab edaspidi hinnata personaalseid haigusriske ja ravimite sobivust.

Lähiaastatel integreeritakse geeniandmed ka tavameditsiini.

Ka annavad geenidoonorid hindamatu panuse teaduse ja meditsiini arengusse. Igalt doonorilt võetud 6 milliliitrit veeniverd transporditakse geenivaramu laborisse Tartus, kus kõigile uutele geenidoonoritele tehakse andmete genotüpiseerimise analüüs. See tähendab, et nad saavad endale personaalsed geenikaardid.

Genotüpiseerimine tähendab geenianalüüsi tegemist kogu inimese genoomi ehk DNA lõikes: Määratakse 640 000 üksikut nukleotiidi (A, T, C, G), mis on kõige sagedamini inimestel erinevad. Geenikaardi alusel saab hinnata personaalseid pärilikke haigusriske ja ravimite sobivust ning ennetada haigusi.

Geenivaramuga saab liituda kuni selle aasta lõpuni või kuni 100 000 proovi täitumiseni. Liitumine on tasuta.

Tagasi üles