Tartlaste panus paneb peagi pirnid põlema

Foto: Repro

Tartlased, nagu inimesed ikka, toodavad omajagu haisvat reoveemuda, millest tekkiv metaan lendab praegu vastu taevast ja suurendab kasvuhooneefekti. Aasta pärast on hais kadunud ning metaan läheb asja ette.

Energiat andva metaani praeguse tehnoloogia tõttu vastu taevast lennutamisele ja Ropka linnajaos aeg-ajalt levivale haisule tõmbab kriipsu peale Tartu Veevärgi biogaasijaam, mis hakkab tuleval sügisel reoveemudast saadud biogaasist ettevõtte reoveepuhastile soojust ja elektrit tootma.

«Jaama projekt on enam-vähem valmis ja ehitamise ettevalmistused käivad,» ütles Tartu Veevärgi juhataja Toomas Kapp. «Kopp veel maas ei ole, aga juba käib reoveemuda töötlemiseks vajalike seadmete valmistamine.»

Biogaasijaam kerkib Ringteele Tartu Veevärgi maale, kompleks tuleb ettevõtte kaheksakorruselisest peahoonest kagusse, linna piirile.

Jaama suurim ehitis on enam-vähem Tartu Veevärgi peahoone kõrgune kääritustank, kuhu mahub 4500 kuupmeetrit reoveemuda.

Kääritustanki juurde ehitatakse reoveemuda vastuvõtukoht, sooja- ja elektritootmiseks vajalike seadmete hooned, kerakujuline gaasihoidla ning 2000-kuupmeetrine membraankatusega reoveemudatünn.

Oma soojus ja elekter

Aastas tekitavad tartlased ligi 16 000 tonni reoveemuda. Lisaks sellele toorainele tahab Tartu Veevärk oma biogaasijaamas soojuse ja elektri kätte saada ka toiduainetööstuse energiarohketest jäätmetest. Arvestuste järgi peaks tartlaste tekitatud reoveemudast saama aastas ligi miljon kuupmeetrit biogaasi, milles on 65 protsenti metaani.

Biogaasist saadud elekter kasutatakse reoveepuhasti käigushoidmiseks, soojus läheb hoonete kütmiseks, 70 kraadi juures reoveemuda kääritamiseks ning mudas elavate bakterite ja haigustekitajate hävitamiseks. Pärast biogaasijaama valmimist vähenevad ettevõtte elektriarved kümme ja soojaarved 60 protsenti.

Tallinna Vee Paljassaare reoveepuhastis on reoveemudast energiat saadud juba 1993. aastast.
«Praegu toodame biogaasist vaid oma katlamajas soojust, sest elektritootmise seadmete aeg sai täis,» ütles Paljassaare reoveepuhasti juht Andres Pikker. «Tuleval aastal hakkab meil tööle koostootmisjaam ja siis saame ka elektrit.»

Paljassaarel toodetakse aastas 2,3–2,5 miljonit kuupmeetrit biogaasi. «Suvel jääb meil oma sooja üle, aga talvel kolmekümne kraadiga tuleb seda puudu, sest kääritamine tahab kõrget temperatuuri, peame siis linnast sooja juurde ostma,» rääkis Andres Pikker.

Oma elektrit Paljassaare reoveepuhastis nii palju ei jätku, kui on vaja. «Eks meie soojus ja elekter ole ju tallinlaste teha,» naeris Andres Pikker. «Jõuluajal, kui kõik söövad kõvasti sealiha ja praekapsast, tuleb meile kõvasti rammusat kaupa. Muul ajal on tooraine lahjem.»

Tartu Veevärgi biogaasijaama rajamiseks kulub käibemaksuta ligi 6,9 miljonit eurot. Sellest rahast pea viis miljonit eurot ehk 72 protsenti tuleb Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu euroliidu ühtekuuluvusfondi veemajanduse infrastruktuuri rekonstrueerimise meetmest.
Tartu Veevärk lisab ettevõtmisse veidi enam kui 1,9 miljonit eurot.

Kolm aastat tagasi kaalus Tartu Veevärk hakata ülikoolilinna bussidele reoveemudast gaasi tootma, praegu seda teemat päevakorral pole. «Bussikütus ei ole maha maetud mõte,» ütles Toomas Kapp. «Kui meil tekib biogaasi tootmise kogemus ja gaasi jääb üle, siis tuleme selle teema juurde tagasi.»

Bussid on ooterežiimil

ERKAS Valduse OÜ suvel valminud uuringu järgi oleks Tartus sõitvale 51 linnaliinibussile aastas tarvis veidi enam kui 1,8 miljonit kuupmeetrit gaasi.

Biogaasist bussikütuse saamiseks tuleb teha kulutusi ja need tulevad kõne alla vaid siis, kui biogaasist saadud metaan on odavam kui praegu sõidukites kasutatav maagaas.

«Biogaas on väga odav seni, kuni sellega vaid otse kütad,» märkis Andres Pikker. «Elekter ja küte on biogaasiga okei, sest tooraine tuleb ju tasuta kätte. Aga kui hakata biogaasi autokütuseks tootma, siis lööb gaasi puhastamine hinna kohe üles.»