Tartu lasteaedade raudronilad on korras

Rukkilille lasteaia direktor Kaja Vaabel käis eile vaatamas kõiki õuel asuvaid atraktsioone, et teha linnavalitsusele olukorrast ülevaade. Pildil olev metallrõngas on nii vana, et sellel ronisid väiksena ka tema enda lapsed. Foto: Sille Annuk

Kurva lõpuga õnnetus Tallinna lasteaias on ka siinseid ametnikke ehmatanud. Eile saatis linnavalitsus kõigi lasteaedade juhatajatele kirja, kus paluti teada anda oma mänguväljakute olukorrast.

Üldjuhul on mänguväljak täielikult lasteaia enda vastutada. Oma rahaga tuleb remonti teha, uued atraktsioonid osta, lasta vanad maha võtta. Suuremaid töid, näiteks õueasfaldi vahetust jms, on linn teinud ning mõni aasta tagasi toetati ka uute õuemänguvahendite soetamist.

Pea igas vanemas lasteaias on aga alles nõukogude ajast pärit ja Tallinnas õnnetuse põhjustanud ronimisredeli sarnaseid metallkonstruktsioone, mille seisundist linn kuigi palju ei tea.

Sepa tänaval asuva 40-aastase Rukkilille lasteaia direktor Kaja Vaabel rääkis, et just viimase paari-kolme aasta jooksul on õues maha võetud neid raudronilaid, millel on vanust sama palju kui lasteaial endal. Kadunud on ka vana karussell, mille asemele tehti lillepeenar.

Olukord on hea

Nagu ilmselt paljud teised direktorid, käis ka Vaabel eile õue peal turnimisvahendeid üle vaatamas, et anda haridusosakonnale ülevaade.

Midagi kriitilist või ohtlikku tema sõnul sealt ei leia. «Ma arvan, et mõned on kindlasti heas ja ülejäänud rahuldavas korras,» rääkis Vaabel, et rahuldavaks võib pidada just neid lasteaia algusaegadest õuel trooninud redeleid. Väljanägemiselt pole neil küll viga – kõik need on terved ning saavad igal suvel uue värvikihi.

Lasteaedade direktorid ja õpetajad on saanud koolituse ohtude äratundmiseks ning peale nende pideva pilgu käivad vähemalt kord aastas ka terviseameti inspektorid õues olevaid turnimisvahendeid kontrollimas, seega on täielik ülevaade olukorrast just neil.

Terviseameti juhtivinspektori Jelena Laarini sõnul on Tartus vanad metallredelid praeguseks moodsate atraktsioonide kõrval vähemusse jäänud, neid on lasteaedades üldjuhul alles kuni kolm.

Alles on veel nii plekkliumägesid, vanu kiikesid kui ka ronimiskaari.

Kui mitte arvestada nende materjalist ja kõrgusest tulenevaid ohte, on nad muidu töökorras. Katkiseid vahendeid ei ole ülevaatustel leitud.

«Paljud lasteaiad on teinud mänguväljakud peaaegu lagedaks, likvideerides ohud, kuid uute vahendite muretsemiseks ei ole saanud raha,» viitas Laarin, et ohutust on eelistatud tegevusrohkusele.

Vaabel rääkis, et nende lasteaias vaatavad kõige hoolsamalt iga nurga ja serva üle lisaks ka tervishoiukõrgkoolist tulevad praktikandid. Vahel on nad leidnudki üht-teist sellist, mida lasteaia töötajad ise ei ole tähele pannud.

Raha leitakse

Linna haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et praegu ei ole linnal ammendavat ülevaadet, mis lasteaedade õuedes on olemas, ja suuresti selle pärast direktoritelt infot ka küsiti. Saadud andmete põhjal pannakse paika edasine tegevuskava.

Kui selgub, et kusagil on vaja midagi maha võtta või parandada ning lasteaial endal selleks raha ei ole, lubas Raave, et laste ohutus pannakse esikohale ning vajaduse korral võetakse see raha linna reservfondist.

Raave arvas, et traagilise õnnetuse tõttu uusi nõudmisi esitama hakata ei oleks mõttekas.

«Igasuguseid nõudeid võib karmistada, aga see oleks pea liiva alla peitmine,» ütles ta. Pealegi tooksid uued määrused kaasa uued kulutused, mille kandmiseks ei ole raha ei lasteaedadel ega linnal.

Ka ei ole võimalik kõike täielikult turvaliseks teha, õnnetus võib juhtuda ju näiteks trepilgi komistades.