Vambola Paavo: peame silmas ka Peterburi

FOTO: TPM

Kauaoodatud lennuliin Helsingisse on nüüd käigus ja ootused kõrgele kruvitud.
Lähenevat aastalõppu arvestades oli see rõõmusõnum paljudele. Viimaks saavad tartlased ja kõik siinse regiooni elanikud ühe ümberistumisega Helsingist soovi korral edasi lennata Pekingisse, Singapuri ja teisele poole Atlandi ookeani, Euroopa pealinnadest rääkimata.

Minu mäletamist mööda tehti lendude alustamisega Soome kolmas katse. Kaks eelnenud üritamist jooksid vähese huvi tõttu liiva, aga aeg kümme aastat tagasi oli ka teine ja lendamine polnud toona nii igapäevane kui praegu.

Flybe’i tulek on tervitatav. Võeti ju suur risk, sest koht – meie armas Tartu – on suhteliselt tundmatu ja, oleme ausad, ka turg on muu Euroopaga võrreldes ikkagi väike.

Algus pole paha

Liini pidulikul avamisel lubati soodsaid hindu, praegu netis surfates ja kuupäevi vaadates avastan, et kõik pole kuld, mis hiilgab. Selgub, et 39-euroseid pileteid polegi suurt saada. Madalamad hinnad algavad 45 eurost ja mõnel kuupäeval küünivad isegi üle saja euro.

Tõsiasi on seegi, et rohkem arvestatakse Helsingist tulijate kui siit minejate huvidega. Soomest siia lennata on soodsam.

Kaldun arvama, et kui sellisel moel jätkatakse, siis ei julge liinile pikka iga ennustada. Ülenurme lennujaamas peetud tseremoonial märkis linnapea, et ta ei tahaks poole aasta pärast seista kurva näoga ja öelda: läks lörri, ei tasunud end ära. Aga see võib ka juhtuda.

Uue liini võti on ikkagi tartlaste käes ja mida rohkem siit minnakse, seda kindlamalt ka liin turul püsib. Potentsiaali ju on.

Jätame kõrvale äri- ja teadusreisijad. Üks oluline sihtrühm on Soome tööle käijad. Kui on võimalus jätta auto Tartusse ja hoida kokku pealinna minekul ja sealt tulekul kuluv kütuseraha, lisaks veel laevapiletite hind ning tagatipuks hindamatu ajakulu, siis peaks lendajaid jaguma.
Just see seltskond tuleks liini külge kinnistada ja muuta pidevaks kliendiks.

Lennunduses on samuti nagu mis tahes muus valdkonnas turule sisenemisel – mõned kuud kehtivad tutvumishinnad. Sellega süüakse end sisse ja seejärel hakatakse vaikselt hinda kruvima, nii et inimene ei pruugi arugi saada. Kui rakendada kohe kõrgemaid hindu, võib kliendid ära hirmutada ja siis on neid tagasi võita raske.

Vahemikus 7.–13. november saabus Helsingist siia 161 ja lahkus 149 reisijat. Alguse kohta pole need arvud pahad, kui arvestada, et praegu lendab 68-kohalise lennumasina asemel mõneti väiksem õhusõiduk. Siiani on täitumus isegi suurema, 68-kohalise lennuki puhul olnud veidi üle poole kohtadest.

Uusi sihtkohti

Olen jätkuvalt seda meelt, et ega lätlased ole Eesti turult kadunud. Küllap tehakse uueks tulemiseks plaane ja ükskord saame taas ühenduse Riiaga, kust on mitmeid häid võimalusi edasi lendamiseks Euroopa pealinnadesse. Mõnda sihkohta on koguni kolm väljumist päevas, mida Tallinnaga ei anna võrreldagi.

On ka suur vahe, kas istud Tartus lennukile või sõidad autoga kolm tundi Riiga. Lätlaste auks pean ütlema, et just nemad panid Tartu rahvusvahelistumisel jää otsustavalt liikuma.

Olen kuulnud arvamusi, et paha poleks ka ühendus meile lähima suurlinna Peterburiga. Vene keskklass on huvitatud spaaturismist ja geograafilise läheduse töttu on just meil võimalus neile seda pakkuda.

Pelgalt bussiga huvilisi siia ei too, seda enam, et lisada tuleb ka piiriületusele kuluv aeg ja ebamugavus. Praegu on lennuühendus Venemaaga taandunud bürokraatia taha, kuigi Piiteris on firmasid, kellel olemas isegi sobilikud õhusõidukid.

Uuenenud Tartumaa Turismil tasuks asi ahvatlevaks teha, koos linnavõimuga projekt korralikult läbi töötada ja Vene poolele isuäratavalt serveerida.

Vähetähtis pole seegi, et Vene lennunduse lipulaev Aeroflot pakub Euroopa kompaniidega võrreldes märksa soodsamaid hindu ning geograafiliselt on kaetud kõik olulised maailma punktid. Isegi viisat pole vaja, sest transiitreisija ju turvatsoonist ei lahku.

Agaramad huvilised pakuvad ühendust ka Stockholmiga. Sinna ju Estonian Air kunagi lendas, ent vähese huvi tõttu pandi liin kinni. Kas on mõtet teist korda sama reha otsa astuda?

Räägitud on ka Kaunasest. Julgen arvata, et massiliselt sinna lendama ei hakata. Tegemist saab olla vaid ettevedamisega Ryanairile, kuid vaevalt on keegi huvitatud sellest, et konkurenti toita.

Tartule piisaks esialgu kolmest korralikult välja arendatud sihtkohast – Helsingi, Riia ja Peterburi – ning lisaks kodune Tallinn. Kõik muu tuleb omal ajal, kui selleks on loodud vajalikud tingimused. Pole mõtet ajas ette tõtata.

Igal juhul peame rõõmustama, et Tartu külje all asuv lennujaam on ärganud uuele elule ja pakub meile uusi võimalusi avastada maailma.

Tagasi üles