Tartu kunstimuuseum lõi trumbid seinale

Üks näituse koostajaid Tiiu Talvistu tõstab maalid ettevaatlikult kaubikust muuseumisse. Foto: Sille Annuk

Eile tõi kaubik Tartu kunstimuuseumi varakambritest Vallikraavi tänavast raeplatsi viltusesse majja midagi niisugust, mille sõidutamise täpne aeg oli ette teada vähestele. See oli hindamatu väärtusega kunstikoorem.

Teoksil on näitus, mille loomise üks ajendeid on heitlikkus nii praeguses maailmas kui ka muuseumi enda saatuses.

Kunstimuuseum moodustati Tartu linnavalitsuse otsusega 17. novembril 1940 asukohaga Suurturg 3 (praegu Raekoja plats 3), mis paikneb nüüdsest asukohast, nn viltusest majast, mõni hoone Toome poole. Niisiis on täna selle asutuse 71. aastapäev.

«Praegusel äreval ajal, kui iga hommikune ajaleht toob meile koju otsekui rindeteateid maailma kokkukukkuvast majandusest ning ka Tartu kunstimuuseumi tulevik on depressiivselt ähmane, poleks nagu tähistamiseks mingit põhjust,» ütles muuseumi direktor Reet Mark. «Ometi me kutsume kõiki sel puhul näitusele.»

Plaaniväline näitus

Plaanivälist, kiiruga valmivat näitust «Klassikutelt armastusega» saab vaadata 18.–27. novembrini, sissepääs on prii.

«Üheks näituse koostamise ajendiks oli muuseumitöötajatele üllatav tõdemus, et ei meie külastajad ega ka meie üle otsustajad ei hooma tegelikult meie kogude suurust ja väärtust,» märkis Mark.

Eesti erakogude üheks hindamiskriteeriumiks on kujunenud see, mitu Konrad Mäe maali see sisaldab.

«Seetõttu otsustasimegi näidata suuremat osa meie kogus olevatest Konrad Mäe maalidest – kokku on neid 37,» lisas muuseumi teadusdirektor Tiiu Talvistu. «Lisaks oleme teinud väga range valiku klassikutest, kelleta poleks võimalik eesti kunstiajalugu kirjutada, ruumipuudusel paneme neist igalt välja üks-kaks tööd.»

Väljapanek on vaid väike osa Tartu kunstimuuseumi kogudest, kus koos väga arvukalt esindatud nüüdiskunstiga on kokku 40 521 ainulaadset teost.

Hinnatud hindamatu

Et oma kogude ainulaadsust ja väärtuslikkust rõhutada, loobub muuseum väljapanekut üles seades hea tooni juurde kuuluvast väitest, et kunst on hindamatu, ning toob erandkorras näitusel ära ka osalevate kunstnike loomingu hinnad suurematelt oksjonitelt.

Peale oma trumpässade seinale löömise vajaduse soovib muuseum pakkuda tartlastele lihtsalt head vaatamist.

See on Reet Margi sõnul midagi helget ja ilusat vastukaaluks looduses ja maailmakorras valitsevale kaamosele. See on midagi, mis on loodud armastusega ja mida ka hoitakse armastusega, mille vaatamine võiks puhastada ja rahustada ning anda kinnituse, et kõik halb võib mööda minna, ilu ei kao aga kuhugi.

Kunstnik Kiwa on loonud Pallase kunstnike töödele mõeldes heliinstallatsiooni, mida väljapaneku vaatajad kuulevad teatud kellaaegadel. Täna näituse ülespanek jätkub. Avamine on reedel kell 17.

Minister jääb Tallinna

Kas teid on kutsutud ja kas te saate tulla avamisele?

Rein Lang
Kultuuriminister

Ei ole mind eraldi kutsutud. Saadeti eile (teisipäeval – toim) õhtupoolikul kettkiri. Sellise etteteatamisega loomulikult ei ole mingil moel võimalik tulla ja vaevalt Tartu kunstimuuseum seda eeldabki. Ka ei ole see näitus neil aastaplaanis.

Pallase klassikud

Näitusel «Klassikutelt armastusega» Tartu raeplatsi viltuses majas on 18.–27. novembrini esindatud 20 maaliga Pal-lase üks asutajaid Konrad Mägi, kelle töid on Tartu kunstimuuseumi kogudes ühtekokku 39, ning ühe-kahe pildiga alljärgnevad pallaslased (allpool sulgudes nende tööd Tartu kunstimuuseumi kogudes):

• Kristjan Raud (maale ja joonistusi kokku 31)

• Ants Laikmaa (maale 44)

• Nikolai Triik (77 maali ja 85 joonistust)

• Ado Vabbe (ligi 200 joonistust ja 60 maali)

• Villem Ormisson (18 maali)

• Aleksander Vardi (115 maali ja 79 joonistust)

• Elmar Kits (92 maali, 39 graafilist lehte ja joonistust)

• Karl Pärsimägi (47 maali, 4 akvarelli, 3 joonistust ja 10 graafilist lehte)

• Eduard Wiiralt (146 graafilist lehte ja joonistust, 3 skulptuuri)

• Jaan Koort (12 skulptuuri ja poolsada joonistust)

• Anton Starkopf (508 skulptuuri ja 1900 joonistust)

• Ferdi Sannamees (30 skulptuuri, 2 maali, 57 joonistust ja graafilist lehte)

Allikas: Tartu kunstimuuseum