Meisterkõneleja haarab kuulajaid emotsioonidega

Kui JCI ehk Ettevõtlike Noorte Koja kõnelemise maailmameistrivõistluste finalist, igapäevaselt koolitaja Harald Lepisk kõneleb, räägib lisaks häälele kaasa kogu tema keha, eriti käed. Foto: Margus Ansu

Novembri esimesel nädalal esindas tartlane Harald Lepisk Euroopat JCI ehk Ettevõtlike Noorte Koja maailmakongressil Brüsselis, kuhu pääsemiseks konkureeris üle maailma tuhandeid inimesi. Eestlasel õnnestus end finaali kõneleda kolmandal katsel.

«Kui näed mind tänaval, siis vaatad, et mingi suvaline tüüp. Aga kui panna mind lavale, siis ma ärkan ellu, hoopis teine energia tuleb sisse,» ütles JCI maailmakongressi kõnevõistluse finalist Harald Lepisk, kes igapäevaselt tegutseb noorte loovuse ja ettevõtlikkuse koolitajana.

Selleks, et JCI maailmakongressi kõnevõistlusele pääseda, tuleb enne osutuda oma riigis väljavalituks, seejärel kõneleda end oma piirkonnas (kas Euroopas, Aasias, Aafrikas või Ameerikas) finaali ja see võita.

Keeruline rahu

«Ei ole lihtne sinna saada,» nentis Lepisk, kes oli varem kahel korral jõudnud küll Euroopas finaali, kuid maailmameistrivõistlustele pääses esimest korda.

Lõppvõistlusel tuli neljal finalistil kõneleda teemal «To stir the people towards creating permanent and everlasting peace» ehk ärgitada inimesi looma püsivat rahu. «Jube teema, aga püüdsin leida oma fookuse,» lausus Lepisk.

Maailmarahu asemel kõneles Lepisk sellest, kuidas luua rahu iga inimese seesmise rahu kaudu. Ta innustas kuulajaid muutma oma südamevalu kireks ning illustreeris üleskutset muu hulgas lugudega heast ja kurjast hundist ning «Teeme ära!»-algatusest.

«Kui miski sind vihastab, siis pööra see viha positiivseks energiaks, et olukorda paremaks muuta,» võttis Lepisk kõne sõnumi kokku.

Neljast finalistist võitis Aafrikat esindanud noormees, kel koduriigist Malist rääkides ei jäänud mõnesaja kuulaja ees pisaratest palju puudu. «Ilmselt ta vääris võitu, sest talle oli rahu teema kõige lähedasem ja hingestatum,» nentis Lepisk.

Mitmendaks eestlane žürii punktidega tuli, ei tea, sest välja kuulutati vaid võitja. Ülejäänud said finalisti au.

Kõnekunst tähendab Harald Lepiskile hetkede loomist ning kõnelemise kaudu millegi äratamist teistes ja iseendas.

Lepisk ei pea end sündinud talendiks, vaid treenitud kõnelejaks. Juba põhikoolis käis ta etlusvõistlustel, näitles kooliteatris ning tantsutas peolisi diskoripuldist. Viis aastat tagasi hakkas Lepisk tegema tõsisemalt loovuse ja ettevõtlikkuse koolitusi, mis on teda nüüdseks 250 korral koolitajana lavalaudadele viinud.

Õnnestumine kõnelejana sõltub Lepiski sõnul paljudest pisiasjadest: intonatsioonist, kehakeelest, näitlejameisterlikkusest. Kõige tähtsamaks peab Lepisk aga kõne sõnumit, mida ta eelistab edasi anda lugude kaudu. «Lood tekitavad emotsioone ja emotsioonid jäävad meelde,» selgitas ta.

Loomulik närv

Lepisk ei arva, et kõik inimesed peaksid olema ilmtingimata suurepärased kõnelejad. «Kes siis kuulaks, kui kõik kõneleksid?» naljatas ta. Küll aga usub ta, et vähemalt nii palju peaks iga inimene end treenima, et vajaduse korral olla võimeline avalikult kõnelema haavalehe kombel värisemata.

Kogenud kõnemehe sõnul on esinemisnärv loomulik, kuid see tuleb pöörata energiaks. «Kui keegi ütleb, et tal pole esinemisnärvi, siis ta valetab või esineb väga igavalt,» ütles Lepisk.
Inimesed, kes ei suuda esinemisnärvi energiaks pöörata, mõtlevad Lepiski meelest liialt sellele, kuidas nad lavalt välja paistavad, ja hakkavad seetõttu veel rohkem pabistama.

«Esinejana sa ei pea keskenduma endale, vaid neile, kes sind kuulavad. Sina oled laval nende jaoks. Nad tahavad, et oleks hea etteaste, et see sul õnnestuks,» rääkis Lepisk innukalt oma juttu kätega ilmestades.

JCI

• JCI (Junior Chamber International) ehk Ettevõtlike Noorte Koda on rahvusvaheline rohkem kui sajas riigis esindatud mittetulundusühing, mis ühendab üle 200 000 kuni 40-aastase aktiivse ettevõtliku inimese.

• Kord aastas toimub JCI maailmakongress, kus peetakse ka kõnevõistluse finaal JCI piirkondade (Euroopa, Aafrika, Aasia, Ameerika) parimate vahel.