/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/11/16/838264t1h48e2.jpg)
Lubja tänava sotsiaalmaja remontimisel jänni jäänud ehitusfirma pääseb algul linna määratud maksimumtrahvist, sest võimaliku kohtuvaidluse vältimiseks nõustus linnavalitsus kulutusi katva kompromissiga.
Tartu vähendas kohtu vältimiseks ehitusfirma trahvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lubja tänava sotsiaalmaja remontimise saaga ulatub kahe aasta tagusesse sügisesse, mil firma Koger & Partnerid pakkumus tunnistati riigihankel edukaks ja linnavalitsus sõlmis ehituslepingu. Selle tähtaeg oli täpselt aasta tagasi, pooled pikendasid tähtaega veel kuu võrra, aga pooleli tööd jäidki.
Tänavu juunis otsustas linn lepingu üles öelda. Selleks ajaks oli töövõtjale tasumata kümme protsenti lepingu summast ehk 957 447 krooni, mis uues rahas teeks 61 192 eurot.
Ja sama palju ehk kümme protsenti oli linnal lepingu järgi õigus küsida leppetrahvi. Sellise trahvi küsimist toetas ka EAS, mis rahastas ehitust 85 protsendi ulatuses.
Viis protsenti kogumahust
Töövõtja, uue ärinimega Koger Projektijuhtimise AS, kaasas enda esindajana vaidlusse advokaadibüroo Varul, kelle kaudu saadetud kirjas teatas, et tellija taganemine töövõtulepingust ei ole õiguspärane, ja leidis, et leppetrahvi võiks rakendada üksnes viis protsenti lepingus näidatud leppetrahvi maksimaalmäärast.
Seepärast, et tegemata jäi töid umbes viis protsenti kogumahust.
Nagu abilinnapea Jüri Kõre kommenteeris, oli enamik sisetöid tehtud, kuid oli puudusi, mille õiendamiseks tuli linnal teha lisakulutusi. Peale selle olid lõpetamata välistööd.
«Rahvapäraselt öeldes visati seal tööriistad maha ja joosti minema. Meie loomulikult peame remondi lõpule viima. Me võtsime selle objekti segases olukorras üle, et uus ehitaja saaks peale tulla, pidime segaduse likvideerima,» rääkis Kõre. «Oleme maksnud reservfondist raha, et likvideerida tekkinud uputused. Loobume lepingus ette nähtud leppetrahvist, aga nõuame meie poolt tehtud kulutuste tasumist.»
Lepingu rikkumisest on linnale tekkinud otseseid kulusid kogusummas 1 026 403 krooni ehk 65 599 eurot. Kui linna kulust maha arvata Koger Projektijuhtimisele välja maksmata raha, siis on ehitusfirmal tasuda veel 4410 eurot.
Nagu linna õigusteenistuse juhataja Anneli Apuhtin lisas, jätab linn väljamaksed tegemata viie protsendi tegemata tööde eest.
Leppetrahviks kujuneb seega 551 709 krooni ehk 35 260 eurot.
Analüüsil rajanev järeldus
Kõre sõnul kallutas sellise lahenduse kasuks varasema kohtupraktika analüüsil rajanev järeldus, et maksimaalse trahvi rakendamise korral võib firma selle kohtus vaidlustada ja kohus tõenäoliselt trahvisummat vähendada. Linnale võiks see tähendada kohtukulude tasumist.
«Me ei lähe raha kohtus kaotama, vaid lepime kokku, et asi oleks nullis. Võidust me rääkida ei saa, aga saame oma tööd edasi teha,» ütles Kõre.
Linn on seisukohal, et kompromissettepaneku eeltingimuseks on, et töövõtja tasub tellija määratud tähtajaks 4410 eurot, ning sellisel juhul pooled loobuvad edaspidi kõikidest võimalikest nõuetest teineteise vastu.
Kui aga töövõtja ei tasu nõutud kuupäevaks kompromisslepingus kokku lepitud summat, vaidlus jätkub ning linnal on õigus nõuda leppetrahvi tasumist maksimaalmääras.