Alles oktoobri algul Luunja kultuurimaja direktori ametisse asunud Toomas Aru on juba suutnud veidike näidata, millises suunas hakkavad seal puhuma uued tuuled. Kõigepealt asutas ta uut tüüpi kunstigalerii.
Luunjast puhub uusi kultuurituuli
Seni on kunstigaleriid toiminud kaheti. Mõned galeristid kasseerivad kunstnikelt raha selle eest, et need saaksid galeriid kasutada oma tööde väljapanekul. Mõnel pool ei pea kunstnik ruumide eest midagi maksma, kuid näitusega seotud kulutused transpordile ja muule tuleb ikkagi loojal oma taskust tasuda.
Kunstnike seesugust näitustepraktikat peab Luunja kultuurimaja uus direktor Toomas Aru kangelaslikuks käitumiseks.
Sellele mõeldes pani ta kultuurimaja keldris käima kunstigalerii Meie Aja Kangelane, mille näituste autorid saavad oma taieste eksponeerimise eest honorari.
Kangelaslik käitumine
«Oleme esimene galerii Eestis, mis maksab kunstnikule näituse eest honorari, korraldab transpordi ja banketi näituse avamisel,» rääkis Aru. «Honorar tuleb kultuurilisele tegevusele eraldatud rahast, projektide kirjutamisest ja erasektorist.»
Esimene väljapanek on Ervin Õunapuu fotode näitus «Miraažid». Seni on vabakutseline kunstnik, kirjanik ja lavastaja näidanud oma fotosid, millele on ilmunud arhailise lusikanagi pilt, erinevate näitusenimede all muu hulgas Pariisis ja Saksamaal.
Galeriis Meie Aja Kangelane saavad näitusi teha kunstiringkondades aktsepteeritud kunstnikud. Järgmine, kes nagu Õunapuugi saab oma loomingu Luunjas näitamise eest 100 eurot puhtalt kätte, on Pärnu juurtega kunstnik Mila Balti.
Kuid Aru soovib Luunja teha kultuuriliselt veelgi märgatavamaks. Järgmisel aastal saab sealsetel kultuurineljapäevakutel tutvuda süvakultuuriga – filmid, teatrietendused, kontserdid. Suviti on kaalumisel mõte pakkuda kultuurirahvale loomingulist residentsi.
Taidlejad ja diskorid
Jätkub ka tavapärane tegevus. Nii näiteks oli Luunja kultuurimajas 5. novembril Tartumaa taidlejate päev.
Ja nüüd juba 17. korda toob 19. novembril kultuurimaja koostöös Luunja keskkooliga huviliste ette noorte diskorite festivali.
Noorsootöötajast kujunes kultuurijuht
Toomas Aru tavatseb kirjutada oma nime Toomas F. Aru, kui tegemist on millegi loomingulisega, kusjuures F tähendab katoliiklikku nime Franciscus.
Aastal 2009 andis tema luulekogu «Tahaks keppi jääääre saatel ehk Georges Charles de Heeckeren d’Anthès pihtimus» välja kirjastus Jumalikud Ilmutused just Toomas F. Aru nime all.
Varem on ta silma paistnud noorsootöötajana. Ta juhtis Pärnu avatud noortekeskust Che, mille eest Pärnu linn tunnustas teda 2005. aasta noorsootöötaja preemiaga.
Noorsootööle tõmbas Toomas Aru kriipsu alla veebruaris 2010.
Pärnu Postimees kirjutas mullu 13. veebruaril, et noorte «vabaajakeskuse juhataja Annely Reile, noortekeskuse ruume haldav MTÜ Pärnu Väikese Vabakooli Selts ja grupp noori panevad skandaalselt legendaarsele või legendaarselt skandaalsele Arule süüks ropendamist, tulude varjamist ning keskuse ruumide kooskõlastamata kasutamist».
Pärnu Lastekaitseühingu üks hingi Toomas Aru leiab, et toona tehti talle ja tema ühingule ülekohut. Selles asjas käib ta veel praegugi kohtuteed.
Aastatel 2010–2011 tegutses Pärnus tema juhtimisel Barbaruse-nimeline kontrakultuuri keskus. (TPM)