Päevatoimetaja:
Richard Särk
Saada vihje

Linnavolikogus: 8,34 ehk halvad valikud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jüri Saar
Jüri Saar Foto: Pm

Nüüd on see tehtud. Hoolimata opositsioonis olevate sotside ja keskerakondlaste häälekast vastuseisust ja lapsevanemate protestiallkirjadest on uuest aastast lasteaedade kohatasu 30 eurot ja 58 senti, see on 11 protsenti riiklikust alampalgast. Senine kohatasu on 22,24 eurot ehk 8 protsenti alampalgast.

8,34 on rahasumma, mille eest linnavolinik saaks tavalises Tartu restoranis tavalise prae ja selle juurde klaasi veini või kannu õlut, polegi nagu palju. Aga see on ka rahasumma, mille võrra tõuseb Tartu munitsipaallasteaedades kohatasu.

Sadadele noortele peredele ei tähenda see mitte üht restoranipraadi vähem, vaid küsimust, kas ühineda sotsiaaltoetuse taotlejatega, jätta laps lasteaeda saatmata või piltlikult öeldes jätta lapse hommikuvõileivale vorstiviil panemata.

Juba praegu maksab linn toetust 320 vaesema pere lapse lasteaias käimise eest. Ja need olid peamised argumendid, millega sotsid ja Keskerakond võitlesid kohatasu tõstmise vastu.

Sots Tõnu Ints oli rehkendanud, et koos ka kallineva toiduraha ja muude kulutustega tuleb praegu lapse lasteaias käimise eest maksta 64 eurot ja uuest aastast 72 eurot. Samas oleks lasteaiaõpetajate brutopalk pärast linnavalitsuse plaanitavat palgatõusu 621 eurot.

Tehniliselt võttes on Keskerakonnal muidugi õigus vähemalt ühes asjas. Lasteaiaõpetajate palga tõus, millega õigustades otsustas Reformierakonna ja IRLi võimuliit tõsta lasteaia kohatasu, nõuab linna tuleva aasta eelarvest 380 000 eurot.

Keskerakonna algatusel eelnes kohatasu tõstmise eelnõu arutamisele teine eelnõu (mille koalitsioon mõistagi läbi kukutas), sellega oleks tehtud linnavalitsusele ülesandeks leida lasteaiaõpetajate palgatõusuks eelarvest raha kohatasu tõstmata.

Linnavalitsuse liikmed on tunnistanud, et pärast kõiki vältimatuid tegevuskulusid ja juba ette ära otsustatud investeeringuid on n-ö poliitiliseks otsustamiseks vaba raha veel paar-kolm miljonit eurot, mis läheb näiteks teede remondiks ... või uute lasteaedade ehitamiseks. See on näpud põhjas olukord.

«Proovime jõuda niikaugele, et me Tartus tõestame seda, mida väitis peaminister: meie omavalitsustel on kõigi tema funktsioonide täitmiseks täielik rahaline kate olemas, kes hakkama ei saa, on töötanud halvasti. Kas Tartu tahab sellesse nimekirja sattuda?» õrritas Keskerakonna fraktsiooni esimees Olev Raju võimuliitu.

Tegelikult teab aga ka Raju hästi, et omavalitsusel on seaduse järgi kohustus pakkuda lasteaiakoht kõigile soovijaile, kuid Tartu ei suutnud seda siis, kui Keskerakond ise oli Tartu võimuliidus, ei suuda seda tänavu ega ka mitte lähiaastatel, sest lasteaedade ehitamiseks ei piisa raha. Kui need on aga ehitatud, ei piisa raha ülalpidamiseks.

Just see on taust, mille pärast võimuliit nii sihikindlalt sirutab kätt lapsevanemate tasku suunas. Kõnetoolis ilmselgelt ebamugavust tundnud abilinnapea Tiia Teppan (RE) tunnistas kohatasu tõstmise eelnõu kaitstes, et halbadest valikutest tuleb teha vähem halb.

Üksnes pooltõde on Teppani väide, et lasteaia kohatasu ei ole Tartus tõstetud viis aastat. Tegelikult on seda korrigeeritud vastavalt alampalga tõusule, viimati 2008. aastal. Nüüd mindi viimases hädas protsendi kallale.

Sots Marju Lauristin ütles kõnetoolist, et alusharidus on strateegilise tähtsusega. Alusharidusele ligipääsu piiramine (kohatasu tõstmise kaudu) tähendab seda, et just need lapsed, kes vajaksid oma sotsiaalsete olude tõttu rohkem järeleaitamist eelhariduse kaudu lasteaias, tõmmatakse sealt tagasi.

«On täiesti selge, et alushariduse pedagoogide tasu tuleb tõsta, peame koos nõudma, et alushariduse pedagoogide palka toetaks riik, on selge, et see on omavalitsustele raske koorem,» ütles Lauristin.
Selle peale vastas IRLi ridadesse kuuluv endine haridusminister Toivo Maimets: «Aga need on meie lasteaiad.» Justkui unustades, et «meie» koolidele tuleb palgaraha riigilt.

Veelgi suurejoonelisemalt unustas abilinnapea Jüri Kõre (IRL), väites, et tegelikult saavad toetust kõik lasteaialapsed, sest linn maksab lasteaedade ülalpidamiskuludest 87 protsenti ja vanemad üksnes 13.
Kuid lasteaedade ülalpidamine ongi omavalitsuse ülesanne, maksurahast osutatav avalik teenus, ja seadus ütleb, kui palju tohib seejuures võtta lapsevanema käest – kuni 20 protsenti alampalgast. Ses mõttes on võimuliit isegi helde, kohatasu saanuks tõsta veel 25 euro võrra.
 

Tagasi üles