/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
/nginx/o/2011/11/10/828450t1he2ba.jpg)
Eesti Maaülikooli suurloomakliinik avas õhtuse hädaabikõnede telefoni, kuid kliiniku akrediteerimisnõudeis sisalduva ööpäevaringse valve korraldamine pole rahapuudusel endiselt võimalik.
Hobuse ja lehma hädaabi paranes
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurloomakliiniku juhataja Kalmer Kalmus rääkis, et katkematu hädaabi nõuannete, loomaarsti väljasõidu ja haige looma kliinikusse vedamisega suutis maaülikool tagada aastail 2004–2008. Sealt edasi kuni selle sügiseni vastas kliiniku telefon vaid tööpäeva piires.
Septembris avas kliinik hädaabinumbri, millel vastab loomaarst kõigil argipäevadel kella neljast üheksani õhtul.
«Ööpäevaringne valve on taas võimalik, kui kliiniku rahastamine muutub normaalseks,» sõnas Kalmus. «Rahapuuduse tõttu ei saa me palgata piisavalt arste. Praegu on meil viis arsti, ööpäevaringne valve eeldaks kaheksat arsti ja tegelikult ka kaheksat abilist.»
Arsti sendid ei meelita
Palgaliste abiliste kohta märkis Kalmus, et praegu kasutab kliinik assistentidena veterinaartudengeid, kuid neile ei saa esitada samu nõudeid mis palgalistele inimestele.
«Spetsialistid, keda vajame, on Eestis olemas, aga kommiraha eest nad meie kliinikusse tööle ei tule,» täiendas Kalmus. «Muidugi on suurloomaarste ka lõpetajate hulgas märksa vähem kui väikeloomaarste.»
Maaülikooli väikeloomakliinikus on ööpäevaringne valve olnud pidevalt juba viimased kaheksa aastat.
Suurloomakliiniku arsti Triin Rilanto sõnul pole kliiniku mõned nädalad töötanud hädaabitelefon 522 2062 veel kõnedest punane, kuid seda pole ka mujal kui maaülikooli kodulehel reklaamitud.
Tagasihoidlikku helistamist seletab Rilanto arvates ka see, et paljud loomaomanikud on harjunud helistama nõu saamiseks otse tuttavale loomaarstile.
«Eks igas tallis ja piirkonnas ole kujunenud välja skeemid, kuidas arsti kutsutakse,» sedastas Rilanto. «Osal tallidel on oma ihuarst, kellele proovitakse esmalt helistada, aga loomaarstid on liikuvad ja võivad olla välismaal või mingil muul põhjusel kättesaamatud.»
Abi ja info kõrvuti
Hädaabinumbrit võib loomaomanik Rilanto sõnul kasutada ka selleks, et küsida oma kliinikusse toimetatud looma paranemise kohta, mitte ainult raskest vigastusest või haigestumisest teatamiseks. Suurloomade hulka loeb maaülikooli kliinik hobused ja lehmad, aga ka kitsed, lambad ja sead.