Uus laserikiir päästab tüütutest sünnimärkidest

Protseduur näib kõrvaltvaatajale lihtne. Kirurg Viljo Kübarsepp (vasakul) hoiab enda käes laseraparaadist välja ulatuvat juhet, selle otsas on otsekui väike pliiats, mida tuleb suruda sünnimärgi servadele, et neisse tillukesi laserimpulsse saata. Paremalt kummardub patsiendi kohale Madridi laserikliiniku direktor Pablo Naranjo, kelle juhendamisel tehti eile näidisoperatsioonid. Foto: Sille Annuk

Kaheksa-aastane Inga Helene ja ta ema Riina Püssa sõitsid neljapäeval Tartus peetud laserikonverentsile Saaremaalt. Inga Helene oli kutsutud ühele seni veel haruldasele protseduurile, mis loodetavasti aitab tal pääseda häirivatest sünnimärkidest.

Saaremaa tüdruk ei olnud sel konverentsil aga sugugi ainus patsient. Kohal oli ligi paarkümmend inimest, nii last kui täiskasvanut, kel on probleem oma kehal, peamiselt näol, kaelal või käel paikneva sünnimärgi või -märkidega. Rahvasuus kutsutakse neid sageli ka tulekahju- ja maasikamärkideks.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on nüüd töökorda seatud viimase põlvkonna värviimpulss­laseraparaat, mis on Baltikumis esimene ja terves maailmas alles kolmas. Uue aparaadi laserikiir suudab mõjutada vaid kõige pindmisi muutusi nahal ning tänu sellele võivad abi saada need, keda vanemad laserid ei ole seni aidanud.

Laserikonverentsi peakorraldaja oli TÜ Kliinikumi lastekirurgia osakonna juhataja Karin Varik, kes kutsus kohale laseri tootjafirma Candela/Sy­ne­ron esindajad ning Madridi Elite laserikliiniku direktori Pablo Naranjo, samuti oma Eesti ja Läti kolleegid.

Pärast sissejuhatavaid ettekandeid uue laseri kasutamise näidustustest ja patsientide valikust kandus konverentsi tegevus auditooriumist operatsioonisaali, kus noor kirurg Viljo Kübarsepp alustas Pablo Na­ranjo juhendamisel esimesi näidisoperatsioone. Viljo Kübarsepp on Tartu Ülikooli Kliinikumis Karin Variku kõrval teine laserikirurg. Selle eriala kolmas esindaja Eestis on Indrek Varik, kes töötab Tallinna lastehaiglas.

Nüüd tuligi kaheksa-aastasel Inga Helenel operatsioonilauale heita, silmad prillide taha peita ja oma punetav sünnimärgiga käsi arstile usaldada.

Tüdruk oli operatsioonilaual vapper. Ta ütles pärast, et selline tunne oli, nagu oleks laserikiir ta kätt pisut põletanud, ning pühkis silmanurgast isegi väikese pisara. Tegelikult seisab tal ees veel pikaajaline ravi – aasta jooksul tuleb läbi teha vähemalt 10 kuni 12 niisugust protseduuri.

Ema Riina Püssa märkis, et kui tütar sündis, olid need märgid tal kohe kehal. Arst Karin Variku nime leidis ema internetist ning võttis tohtriga juba paari aasta eest ühendust. «Nüüd, kui uus laser kohal, kutsuski ta kohe meid siia,» sõnas Riina Püssa rõõmsalt.

Karin Varik lisas, et seni ei ole teadlased veel üksmeelele jõudnud, miks niisugused märgid tekivad. Ravi ei teeni aga mitte ainult kosmeetilist eesmärki, vaid ka meditsiinilist, kuna nende puhul on siiski ka tüsistused võimalikud.


Kommentaar

Karin Varik,
lastekirurg

Uus värviimpulsslaseraparaat maksab 91 000 eurot ning selle muretsemise eest tuleb tänada nii Tartu Ülikooli Kliinikumi kui paljusid eraannetajaid.

Laseriga saab töötada suuremate laste ja täiskasvanute puhul isegi narkoosi ja valuvaigisteid kasutamata. Ja abi on mitte ainult nii-öelda tulekahjumärkide, vaid ka inimese elu jooksul tekkinud laienenud veresoonte, kapillaaride võrgustiku, armide või naha pigmentatsiooni puhul.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on vel töös üks vanem laser ning nüüd on võimalik ette võtta kombineeritud ravi, nii sügavamate kui pindmisemate veresoonkoeliste moodustiste raviks. Laserkirurgiaga tegeleme me Tartus juba 1998. aastast alates.