Eesti üks entusiastlikemaid jalkafänniklubisid tegutseb Tartus. Selle nimi on Electric Legion ja põhiliselt elab ta kaasa kolmandas liigas pallivale Welco Elektri meeskonnale.
Parim fänniklubi jäi portsust piletitest ilma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Loomulikult mitte ainult. «Muidugi me ei vaata ainult Welco Elektri mänge,» toonitas fänniklubi juht Mart Raamat. «Welco seltskonnaga koos oleme ikka vaadanud Meistrite Liiga ja ka Eesti koondise mänge. Alati ei ole õnnestunud kõiki kokku saada, aga tuumikuga oleme ikka koos, kui on tähtsad kohtumised.»
Oma klubiruum
Põhiliselt on kaasaelamine käinud ikka teleri vahendusel. Staadionile on suure seltskonnaga vähe satutud, väiksemate puntidena on üritatud seda tõelist mängu- ja kaasaelamise õhkkonda peale oma koduklubi mõõduvõtmiste ka mujalt ahmida.
On hõiskamas ja pöialt hoidmas käidud nii pubides kui ka elektrileegionäride pool kodus.
«Nüüd on meil aga tekkinud selline … nagu klubiruum,» annab Raamat mõista. «Welco Elektri meeskonna kapten Mikk Valtna tegi koos venna Siim Valtnaga Teguri tänavale bändide prooviruumi – nimi on «Juss, pane biiti.» Seal on nii Welco mängijad kui ka fännid käinud ekraanilt vutti vaatamas.
Homme on hääl ära
Eesti-Iirimaa mänguga Welco seltskonnal natuke ei vedanud. Jalgpalliliidu pakkumisele – kõigile klubidele anti võimalus broneerida eelisjärjekorras pileteid – vastas Welco sooviga saada 70 piletit. Juba oli peaaegu busski broneeritud.
Mingi kirjavahetusprobleemi tõttu saadi vähem pileteid. Nii et kakskümmend Tartu häälekaimat fänni on Lillekülas ikkagi kohal. «Ei saa kõik ka koos istuda, aga küljetribüünil me kindlasti lärmi teeme,» lubas Raamat, et ise püüab ta kõige häälekam olla. Pole ka imekspandav – kes on Welco mängudel käinud, teab, et Raamat on põhiline laulude ülesvõtja ja trummitaguja.
«Pöialt hoian Eestile kõvasti ja hääle hoian ka terava,» lisab ta, arvates, et laupäeval pole mõtet talle helistada – vastuseks võib kuulda vaid kähinat.
Piletita jäänud vaatavad mängu kas kodus, pubis või Valtnate klubiruumis. Kaasa elamata ei jää.