Uushoonestus ajas naabrid ärevusse

Kivi 71 aiast pidid omanikud ümber kolima õunapuu, sest tagaaed läheb uue kortermaja krundi koosseisu. Uus piir jookseb täpselt õunapuude tagant. See oli riigimaa, mida elanikud soovisid osta, kuid lõpuks müüdi see nende teadmata oksjonil kinnisvarafirmale. Foto: Margus Ansu

Tartusse Kivi tänavale kavandatakse viit väiksemat kortermaja, kohalike elanike meelest on plaanid liiga suurejoonelised, sest lisanduv elanike hulk ja parkimiskoormus kahjustab nende elukeskkonda.

Mured said alguse kahest planeeringust, millest üks, Vallikraavi Kinnisvara koostatav, looks õiguse ehitada kolm üheksa korteriga kolmekorruselist maja kruntidele Kivi 55, 55a ja 57. Kaks maja tänavajoonele, üks hoovi poole.

Teine planeering näeb ette kaheksa korteriga kahekorruselise elamu Kivi 67a ja Kivi 71 krundile ning nelja korteriga elamu Kivi 65a krundile ehk Kivi tänava miljööalal asuvate vanade hoonete tagahoovidesse, kus on ümberkruntimise tulemusel tehtud ajaloolistest kruntidest äralõikeid.

Kivi tänava elanike muredega toimetusse pöördunud Helle Järv ütles, et Kivi tänava ajaloolisel ehitusjoonel elamute taastamine on hea mõte ja selle vastu ei ole neil midagi.

Suurem mure on aga selle pärast, et domineerima kipuvad ärihuvid – väikesele pinnale tahetakse ehitada võimalikult palju korrusmaja kortereid, mis nullib võimaluse kujundada sellesse kvartalisse elamisväärne elukeskkond. «Kas tihedus peab olema just selline?» küsis ta. Teiseks leiab ta, et valdavalt kahetoaliste korterite asemel võiks kavandada suuremaid, mis tähendaks väiksemat parkimiskoormust.

Omaette küsimus on, et Jaama ja Puiestee tänava miljööväärtusega hoonestusala eesmärk on tagada peale ehitusajaloolise väärtusega hoonete ka algse krundistruktuuri säilimine.

Järv käis oma mõtetele kinnitust otsimas Tartu linnamuuseumis, kus ajaloolane Heivi Pullerits selgitas, et kunagisel linnajao peatänaval olid iseloomulikud kitsad, kuid sügavad krundid ja sellega seoses tagaaiad. Nüüd on sinna kavas ehitada majad.

Kivi 67a/71 ja Kivi 65a planeeringu koostaja Mart Hiob firmast Artes Terrae ütles, et praeguseks on krundistruktuur muutunud ja kortermaju kavandatakse juba loodud kruntidele.

Tartu planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku tunnustas Kivi tänava elanikke planeeringu arutelul kaasalöömise eest – «millal siis veel, kui mitte nüüd» – ja ütles, et laekunud on asjalikke ettepanekuid, millega arvestatakse.

Nii näiteks otsitakse naabreid vähem häirivat asetust ühele tänavajoonest eemal asuvale kortermajale. «Et uue maja elanikud ei vahiks teiste aedadesse,» ütles Ranniku.

Elanike märkuste peale tuleb kindlasti ka hüdrogeoloogiline uuring. Nimelt on Kivi tänava miljöömajad ehitatud puitparvedele ja ettevaatamatu kuivendamine võiks olla neile hukatuslik, nagu ka vundamendivaiade rammimine. Vastuväiteid polevat ka sellele, et uutel majadel peab olema viilkatus.

Küll tõdes Ranniku, et linnal jääb väheks argumente nõuda hoonete ja korterite hulga või mahu vähendamist, sest praegu on regulatsioonid täidetud: «Universaalne reegel ütleb, mitu ruutmeetrit korteri kohta peab krundil olema, seda on piisavalt, parkimine on lahendatud ja haljasalade pindala on suurem kui sillutatud pindadel, kõik nõuded on täidetud.»

Ka ei saa Ranniku sõnutsi arvestada ettepanekut võtta kolme maja Kivi 55, 55a ja 57  krunte miljööalasse – seal on tühi plats, pole mingit miljööd, mida kaitsta.