Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371
Saada vihje

Kõrtsiemand paneb kõik sellid tööle

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uhti kõrtsi perenaine Kai Paks toimetas eile endises tallis, kuhu ta on varunud mardilaadale viidavat kaupa. Kõigile huvilistele avab kõrts uksed detsembrikuu alguses.
Uhti kõrtsi perenaine Kai Paks toimetas eile endises tallis, kuhu ta on varunud mardilaadale viidavat kaupa. Kõigile huvilistele avab kõrts uksed detsembrikuu alguses. Foto: Sille Annuk

Põhjalikult remonditud Uhti kõrtsis saavad endale ateljee rentida viis meistrit, kes hakkavad vanas majas askeldama külastajate silme all. Vähe sellest – kõrtsi perenaine Kai Paks paneb ka külalised tööle.

«Inimestel on palju andeid ja siin heade meistrite käe all saavad kõik rõõmsalt avastada, et oi kui palju ma tegelikult oskan,» muheles korda saanud Uhti kõrtsi tutvustades MTÜ Uhti Küla Süda juht Kai Paks. «Siin võib valgete kinnastega sepatööd õppida, keraamikat proovida, leivateo selgeks õppida ja peenemat näputööd teha.»

Hiljuti kuulutas Uhti Küla Süda välja konkursi kõrtsi avatud ateljeesse rentnike leidmiseks. Kõrtsis leiavad endale tööruumi ja ka sellid – nendeks on külastajad-turistid – sadulsepa- ja nahakoja, keraamika- ja puupõletusekoja, disainikoja ja õmblustoa, pärlitoa ja galerii ning toidustuudio meistrid.

Muist meistreid hakkab tegutsema vanas tallis, muist selle teisel korrusel ja muist pööningul, kus külalismeistrile on ööbimiseks sakstekamber, mille kõrval on puust sanitaartehnikaga vannituba.

Toidustuudio, kus töötatakse välja Uhti kõrtsi road ja pakutakse huvilistele mitmesuguseid koolitusi, on mõistagi sisse seatud kõrtsi poolele, kus vaheseinad saksu enam matsidest ei eralda.

Võrdõiguslikkuse eest hoolitseb kõrtsitoas ka pikk ja kitsas laud, mille peale on 19. sajandi alguses valminud Uhti kõrtsis kunagi käinud inimesed liha lõigates kõvasti noajälgi jätnud. Kõrtsilaua paksud lauad tulid välja hoones olnud lauda laest, mille tegemiseks oli neid kasutatud.

Ülenurme vallale kuuluva Uhti kõrtsi põhjalikuks remondiks ja avatud ateljeeks tegemiseks kulus 859 146 eurot. Rahast suurem osa tuli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu euroliidult turismi arendamise programmist, 134 654 eurot panustas vald.

«Uhti kõrts on meie valla ainus muinsuskaitse all olev hoone ja on väga hea, et saime selle päästetud,» ütles Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev. «Küll saame sinna ka elu ja turistid sisse.»

Kuidas kavatseb Uhti kõrts turistid Tartust välja oma meistrite juurde meelitada? «Kui meil pole siin kogu aeg midagi huvitavat välja pakkuda, siis on tõesti küsitav, kas turistid ikka tulevad,» kostis Kai Paks. «Meie kõrtsis on juba korraldatud koolitusi, kus inimesed on saanud midagi oma kätega teha, ja need olid väga menukad. Jätkame samas vaimus.»

Muide, Uhti kõrtsi saab vabalt sõita ka hobusega, keda ootab õues uus lasipuu.

Tagasi üles