Pööningusaalis käib poliitiline tants

Tartu Üliõpilasteatri uue hooaja esimese lavastuse «Ulgumerel» mehed (Karl Laumets ja Christopher Rajaveer) on käsile võtnud kolmanda (laual pikali, Indrek Tulp). Foto: Kristjan Teedema

Ulgumerele ehk eikellegimaale on olude sunnil sattunud kolm meest, kes jagavad kõike eluks vajalikku, mis aga hakkab lõppema. Tartu Üliõpilasteatri «Ulgumerel» keerlebki lihtsa küsimuse ümber – kelle me ära sööme?

Kolme tegelase põhiprobleem on üdini inimlik: neil on kõht tühi ja nad tahavad süüa. Küsimus vaid näib lihtne, sest tegelikkuses on asjalood palju keerulisemad.

Tartu Üliõpilasteater on oma uue hooaja esimeseks uuslavastuseks valinud poola kirjaniku Sawomir Mrožeki näidendi. Tema tekstidega seostatavad satiir võimu pihta ja poliitilised vihjed on loetavad ka nüüdses lavastuses. Vanas Euroopas toimuv annab võimaluse lavastust tõlgendada allegooria ja poliitilise valmina.

Poliitiline valm

Laval proovitakse ja näidatakse mitmeid mõjutamis- ja propagandavõtteid, et saada oma tahtmine. Selleks, et kahel inimesel oleks kõht täis, tuleb ära süüa kolmas. Ka Euroopa Liidu liikmesriigid tegelevad praegu usinalt kokkulepete sõlmimisega.

Kalev Kudu lavastust saab võtta absurdimaigulise vaatemänguna, kuid need, kes soovivad, võivad seda näha ka poliitilise tantsuna pööningulaval.

Teostuselt on lavastus dünaamiline. Lisaks sõnale on täieõiguslikud elemendid liikumine ja muusika. Lühikesed tantsunumbrid rõhutavad mõtet visuaalselt. Kasutatud muusika varieerub stiili poolest seinast seina, kuid toimib edukalt konkreetse hetke emotsiooni edastajana.

Lavastuse kujundus on minimalistlik, piirdudes suure lauaga kesklaval ja tagaseinas rippuva kuldraamis maaliga. Nagu öeldakse – vähem on rohkem. See väide on nüüd saanud taas kord tõestuse.
Oskuslikult tuuakse mängu ja viiakse mängust episoodilised tegelased, kelleks on tantsutüdrukud ning Enor Niinemäe kehastatud kirjakandja ja majateener.

Kolm meest

Kolm meest eristuvates rollides moodustavad nauditava ansambli. Nad mängivad läbi manipuleerimisvõimalused ja osapoolte vastuolud.

Karl Laumetsa mängitud Tüse, keda võib tinglikult nimetada mängujuhiks, on esitatud iroonilise ja julma manipuleerijana. Ta võtab kasutusele kõik vajaliku, et saada oma tahtmine. Laumetsa pilk viimases stseenis einekaaslaseks olnud Keskmisele vihjas, et kuigi publikule lugu lõppeb, on teada ka tema kaaslase hilisem tulevik.

Christopher Rajaveer mängis välja Keskmise tuuleliplikkuse ning selle, et tegemist on ideaalse sabaraku ja sobingupartneriga, kes ei unusta oma juhile alt üles vaadata.

Indrek Tulp esitas Väikese rollis hirmu ja leidlikkust, kui on vaja vastu minna oma saatusele. Tulp illustreeris ka seda, et vajaduse korral lepib inimene kõigega ja võib sel juhul olla isegi õnnelik.

Nii nagu ütleb lavastuse tutvustus, ongi tegemist musta komöödiaga. Kui asi puudutab selliseid tõsiseid teemasid nagu söömine, kokakunst ja poliitika, siis ei saagi seda muul moel teha kui naerdes.

«Ulgumerel»
• Tartu Üliõpilasteater mängib Athena pööningusaalis novembris teisipäeviti ja kolmapäeviti Sawomir Mrožeki näidendit «Ulgumerel».
• Esietendus oli 1. novembril.
• Lavastaja Kalev Kudu, kunstnik Martiini.
• Mängivad Karl Laumets, Enor Niinemägi, Christopher Rajaveer ja Indrek Tulp ning teatri noorema koosseisu neiud.