Vene lütseumi hoolekogu taotlus korraldada kooli gümnaasiumiosas õppetööd vene keeles jääb linnavalitsuse toetuseta, kuigi selline erand on seadusega võimalik.
Tartu ei toeta kooli venekeelse õppe soovi
9. november 2011, 16:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on gümnaasiumi õppekeel eesti keel, kuid selleks võib olla ka muu keel. Loa muus keeles või kakskeelseks õppeks annab valitsus valla- või linnavolikogu taotluse alusel. Ettepaneku tegemise õigus on kooli hoolekogul.
Vene lütseumi hoolekogu sellise ettepaneku septembri lõpul ka tegi. Seda toetava avalduse saatis ka Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan, kes leidis, et põhiseaduslik õigus valida oma lastele õppekeel peab olema vääramatult kaitstud.
«Eestis puudub ingliskeelne rahvusvähemus, kuid on õppeasutused, kus õppetöö käib inglise keeles. Samas on ka prantsuse ja saksa õppekeelega gümnaasiume. Seadusest lähtuvalt pole mingit vahet, kas koolid taotlevad õppekeelena saksa, prantsuse, inglise või vene keelt,» seisab Grigorjani kirjas.
Kuid eile Tartu linnavalitsuse istungi päevakorda lülitatud eelnõu oli hoolekogu ettepaneku suhtes tõrjuv.
Koolid liidetakse
Üldjuhul on gümnaasiumi õppekeeleks eesti keel, milles tuleb õpetada 60 protsenti kursustest.
Linnavalitsus on eelnõusse kirja pannud, et Tartu munitsipaalkoolivõrk on kavas ümber korraldada. Selle tõttu lõpetab vene lütseum tuleva aasta augustis tegevuse. Vene lütseumi ja Annelinna gümnaasiumi alusel asutatakse uus üldhariduskool, mistõttu ei ole võimalik taotleda vene lütseumile uueks aastaks vene õppekeele luba.
Vene lütseumi direktori Alina Braziulene seletusel aga ongi järjekordne ümberkorraldamine üks põhjusi, miks hoolekogu tegi õppekeelt puudutava ettepaneku.
«Meie omapära on vene keel, tahame rõhutada omapära. Taotlus on pigem reaktsioon ümberkorraldamise ettepanekule kui õppekeele eestikeelseks muutmisele,» ütles Braziulene. Rahulolematusega seltsib mure nende põhikoolilõpetajate pärast, kelle eesti keele oskus pole piisav, et minna õppima isegi kutsehariduskeskusesse, kus ei ole enam vene õppekeelt.
Füüsika emakeeles
Muret mõnede õpilaste tagasihoidliku eesti keele oskuse pärast jagas ka abilinnapea Tiia Teppan, kes ütles, et loodavale vene hariduskeskusele kujundatavad õppekavad arvestavad probleemiga. Luuakse kolm keeleõppe taset, kus saab õppida eri hulgal aineid emakeeles.
«Tähtis on, et kõige raskemaid aineid, nagu näiteks matemaatika ja füüsika, saaks õppida emakeeles,» ütles Teppan.
Ta lisas, et vene koolide tuleviku üle on sügisel olnud paarkümmend nõupidamist. Lahenduseks liidetakse kaks vene kooli üheks hariduskeskuseks, mille päralt jääksid mõlemad senised vene koolide majad.