Jõe vaateplatvorme katavad plastlauad

Emajõe uued vaateplatvormid kaetakse Hiinas toodetud plastlaudadega, mis on mõnevõrra kallimad kui puidust lauad, kuid ei vaja immutamist ning peaksid vastu pidama palju kauem. Foto: Margus Ansu

Juba järgmise nädala lõpus peaks tartlastel olema võimalik jalutada Võidu silla ja Turusilla vahel mugavalt Emajõe veepiirini välja, sest juunis alanud kaldakindlustuse rajamine on jõudnud lõpusirgele.

Siiani said Emajõe vasakkaldal Võidu silla ja Turusilla vahel liikujad jõge vaadelda vaid kaugelt, nüüd viivad plastlaudadega kaetud kaldteed veepiirile ehitatud vaateplatvormidele, kust saab vaadata nii jõge kui ka vastaskaldaid. Projekti järgi valmib kuus platvormi, millest kaks väiksemat jäävad kõnnitee tasandile.  

Linnamajanduse osakonna juhataja asetäitja Andres Pooli sõnul valiti nii kaldteede kui ka platvormide kattematerjaliks Hiinas toodetud plastlauad, kuna need on stabiilsemad ega ole ka nii libedad kui puit.

Pikem eluiga

«Märjas keskkonnas on puit nagunii libe. Teiseks tulevad puidule kiiremini peale vetikad ja seened, mis teevad selle veelgi libedamaks,» selgitas Pool materjali valikut, kuid möönis, et ka plastlauad võivad talvel olla üsna libedad. «Kuna seal on kaldteed, siis on see kindlasti probleem, aga alternatiiviks oleks asi üldse tegemata jätta ja Emajõge mitte väärtustada.»

Plastlaudade eeliseks võiks olla ka nende pikem eluiga. «Idee poolest ei tohiks plastmass idaneda ega mädaneda, aga ega muidu teada ei saa, kui ei katseta,» lausus Pool ning pakkus, et platvormide nõrgimaks lüliks on ilmselt puidust vaheprussid.

Aga kuna need on immutatud ja pole otse vastu maad, siis peaks ka need Pooli hinnangul vähemalt paarkümmend aastat vastu pidama.

Samuti on plastlaudu lihtsam hooldada. «Osa platvorme jääb kindlasti suurvee ajal vee alla ja kui survepesuriga pesta, siis puidul oleks pinnud kohe väljas,» märkis Pool. Ka ei vaja plastmass värvimist ega immutamist.

Pooli sõnul ei hakata kaldteid ja platvorme talvel hooldama. «See on juba projektis nii kirjas. Me võiks jõuda ka sinna, et mõnes kohas talvel lihtsalt ei käida, või kui minnakse, siis omal vastutusel,» ütles Pool, kelle sõnul pannakse üles ka vastavad hoiatusmärgid.

OÜ Tavt töödejuhataja Jaak Tagel ütles, et plastlaudu pole Eestis siiani kasutatud. «Iseenesest pole neid paigaldada raske ja näiteks lõikekohad jäävad siledamad kui puidul. Aga keeruliseks teeb see, et laudu ei panda prussidega risti, vaid erineva nurga all,» selgitas Tagel.

Vasevärvi plekk

Kaldteede ääri hakkavad piirama käsipuud, mis toetuvad vasestatud plekist tugedele. «Kuna vask on kallis, siis võiks need ka vargaid meelitada, aga tegelikult polegi need vasest, vaid plekist,» ütles Tagel, kelle sõnul pole siiani keegi käsipuude kallale kippunud.

Töödejuhataja kinnitusel jõutakse tähtajaks ehk 18. novembriks tööd valmis, mis tähendab, et paigaldatud on ka pingid ja prügikastid. «Vaid haljastus jääb kevade peale,» lausus Tagel.  

Kahe silla vahelist kaldakindlustust ehitab OÜ Tavt, tööde maksumus on 591 000 eurot. Projekti koostas OÜ Tinter-Projekt, arhitektuurilahendus on tehtud koostöös OÜga Lahe Atmosfäär.