Mehed ehitavad maailmaklassi paate

Põvvat Racing Boat ehitab Sten Kalderile süsinikkiudpaati. Pildil vasakult: Sulev Märtson, Üllar Põvvat, Kaarel Vihermäe ja Henry Põvvat. Foto: Margus Ansu

Neli Tartu Kalevi veemotoklubi paadiehitajat võisid reedel Tartu Postimehe külaskäigu ajaks tööriiete asemel triiksärgid selga tõmmata. Nende kätetöö järjekordne tulemus – maailmameister Sten Kalderile mõeldud uus OSY-klassi paat – ilutses klubi Kvissentali töötoas.

Neli meest on Üllar Põvvat, Sulev Märtson, Henry Põvvat ja Kaarel Vihermäe. Mitmes võidusõiduvahend tema käe all on valminud, ei osanud klubi juht Üllar Põvvat täpselt öeldagi. Kolmekohalise arvuga tuleks neid lugeda küll.

Küll teab ta, et esimene paaditegu oli ligi 35 aastat tagasi, 16-aastaselt. «Sulevil tuleb veel rohkem aastaid,» meenutab Üllar Põvvat. «Jõe ääres elades hakkas see kuidagi külge,» täiendab Sulev Märtson.

Ons tollased paadid praegustega võrreldes nagu öö ja päev? «Paat on paat,» sõnab Märtson, «tehnoloogia on muutunud.» «Üsna lihtsaid, aga olulisi nõkse tuleb juurde,» lausub Üllar Põvvat, «vahel vaatad, kuidas ma varem selle peale ei tulnud.»

Henry Põvvat toob näite, et kui OSY-klassiga 2000. aastal alustati, oli selle paadiklassi tippkiirus 104 km/h, nüüd aga juba 114. «Nõukogude ajal jäid kiirused palju ka mootorite taha,» kirjeldab Üllar Põvvat. «Eesriie oli nii kõva ees, et korralikke mootoreid said ainult pildi pealt näha.»  

Paadimeistrite sõnul oleks suurepärane, kui võidusõitja saaks igal aastal uue paadi. Mis liigub, see kulub ja veemotopaat kaotab ajapikku vajaliku jäikuse.  

Milline paat

«Palju sõltub ka rahast,» sõnab Üllar Põvvat, «Uue mudeli tegemine mudeli väljamõtlemisest ja vormi tegemisest valmimiseni tahab vanas rahas ligi miljon krooni. Mootor peale selle.»

Uue paadi sünd algab mõttest konkurentidele ära teha. «Ego on ikka nii suur, kohe kibeleb,» lõõbib Üllar Põvvat. Seejärel pannakse joonised paberile, nende järgi tehakse mudel, mudeli järgi vorm ja vormist saab lõpuks paadi.

Keerulisim pidi olema jooniste ja mudeli tegemine. «Mõttetöö on siin küllalt suur,» kinnitab Märtson, «käid võistlustel, jälgid, mis teised on teinud, tekivad ideed, mida oma paatide juures täiendada.»

Ajapikku on nelikul välja kujunenud tööjaotus. «Mõte on suures jaos minu, Sulev teeb mudelitööd,» selgitab Üllar Põvvat, «lõplikult teeme paadi valmis kambaga.» Päris viimane lihv pidi olema taas Sulev Märtsoni pärusmaa.

Henry Põvvat räägib, et vastse paadi mudeli tegemiseks lõigati tema sõitnud paat pikuti pooleks ja täiustati.

Üllar Põvvati sõnul on see esimene kord, kus neil saab paat juba sügisel valmis. Hooaeg algab ju alles aprillis. Tavaliselt on olnud ikka, et pidevalt tahad midagi täiustada ja siis jääb paar päeva puudu.

«Suuresti fanatismist me seda ju teeme, sellepärast ongi juhtunud, et mõned asjad on jäänud viimase hetke peale,» räägib Henry Põvvat. «Sa ei tee seda nagu tööd, sa paned sinna sisse ikka väga palju hinge.»

Tehnikaspordis on standardid ja tingimused ette antud, palju paadiehitajale mänguruumi jääb? «Oleneb klassist, aga mingid nõuded, nagu kaal ja osa mõõtusid, on ette antud,» ütleb Üllar Põvvat, «aga üldiselt on mängumaad ikka palju.»

Uue põlvkonna paat

Tegelikult on meeste ees töötoas uus samm ajaloos. Suvel tuli Sten Kalder Viljandis maailmameistriks puitpaadiga, uus alus on täielikult süsinikkiust.

Süsinikpaadi eelis on Märtsoni sõnul juba see, et ninaots on kergem kui puitpaadil. See annab parema stardikiirenduse. «Eeltöö selle paadi juures on pikem, aga paat ise sünnib kiiremini kui puitpaat,» kirjeldab ta.
«Materjal on kallim,» täiendab Henry Põvvat, «aga tehnoloogiliselt on süsinikpaati lihtsam teha.»

«Arvatakse jah, et paadiehitus on raketiteadus,» täiendab Üllar Põvvat, «aga ei see nii väga olegi. Kogemusi on korjatud 35 aastaga.»

Konkurents pidi olema paadiehituses päris kõva. «Muidugi, selliseid suuri tehaseid veemotos ei ole nagu mujal mootorispordis,» ütleb Üllar Põvvat. Teisest küljest on jälle väiksematel tegijatel lihtsam. Tegelikult sõidavad ka Tartu veemotomehed tehasetiimis – Põvvat Racing Boat on tuntud kaubamärk. «Kui eestlane läheb Euroopas uue paadiga välja, siis seda ikka kardetakse,» lisab Henry Põvvat.

Hoolimata konkurentsist pidid paadiehitajad omavahel päris palju suhtlema. Võistluste ajal tuleb maailmas sedagi ette, et üritatakse teha väikestviisi spionaaži, konkurendi paati pildistada ning pärast fotode pealt mõõdud ja pisidetailid välja arvutada.

Põvvat Racing Boati paate sõidab ka väljaspool Eestit. Häda sunnil on tulnud neid müüa ka piiri taha. «Uusi mootoreid on vaja, sponsoreid palju pole ja tehnikasporti riik ka ei toeta,» ütleb Üllar Põvvat. Samas see, et siit paate ostetakse, näitab ka meeste töö väga head kvaliteeti. Tartu veemotoklubi tiitlid räägivad enda eest.

Kui võimalik, tehtaks paate vaid oma sõitjatele. Veel ühe paadi mudel on juba olemas.

Maailmameister Kalderile mõeldud uut paati saab rahvas näha jõulude ajal Lõunakeskuses. Ühevärvilisena, ilma mootorispordile omaste kirevate kleepsudeta.

«Saarlasest rallimehele Ott Tänakule panid Saaremaa ettevõtjad õla alla ja Tänak oleks peaaegu tulnud maailmameistriks,» ütleb Üllar Põvvat, «me paneme nimme välja palja paadi ja vaatame, kas Tartus on ärimehi, kes tahaks mootorisporti toetada.»

Innustuseks eksponeeritakse samas kõrval logodega paati, millega Kalder tuli suvel maailmameistriks.