Põdrad said tänavu hästi sarvi kasvatada

Tartumaa jahiseltsid tõid lastud põtrade sarved hindamisele. Foto: Risto Mets

«Sarvede massiivsus on põhiline põtrade elujõulisuse näitaja. Nendega uhkeldavad põdrapullid vastassugupoole eest ning teevad konkurentidele barutot,» kinnitas tuntud põdrauurija Jüri Tõnisson.

Täna mõõtis Tõnisson Tartu jahindusklubi saalis tänavu sügisel maakonnas lastud põtrade sarvi ja lõualuid ning tõdes, et aasta on olnud suurtele metsloomadele soodus. Kõikjal Eestis on on olnud hea jahindusaasta ning ka põtrade populatsioon on kasvanud.

Paiguti on suvine põud siiski sarvekasvu pidurdanud. Nimelt avaldab kuivus mõju ka taimedele ehk põdra toidulauale ning loomal ei pruugi jätkuda energiat sarvi suuremaks kasvatada.

Sarved kasvavad põdrale suvel ning saavutavad oma täieliku uhkuse septembrikuuks, mil algab jooksuaeg. Suuremate sarvedega isend on elujõulisem ning tal on soo jätkamiseks märksa paremad võimalused kui teistel, selgitas Tõnisson. Kui paaritusperioodil satuvad kokku võrdse sarvesuurusega pullid, kipuvad nad pusklema. Üksteist ära tapavad nad õnneks harva, lisas ulukiseiraja.

Populatsiooni elujõulisuse hindamiseks on jahiseltsidel kohustus tuua vähemalt 80 protsendi saakloomade sarved ja lõualuud hindamisele. Suuremate toodud sarvede laius ulatus rohkem kui meetrini.

Uhkete peaehete hindamiseks on inimene mõelnud välja punktisüsteemi, et tuvastada, kas sarved on pronks-, hõbe- või kuldmedali väärilised.

Selleks mõõdetakse ära sarvetippude vahekaugus, üksikute sarvede pikkused ning ümbermõõdud ja kui kokku liidetavate sentimeetrite ehk punktide hulk ületab 250, tähendab see pronksmedali väärilist näitu. Hõbemedali toob 275 punkti, kuldmedali 300 punkti ja enam.

Suurimad täna toodud sarved olid pronksmedali väärilised. Tartumaal lastakse tänavu 144 põtra. Mõned jahiseltsid taotlevad ka lisalubasid.